esmaspäev, 12. august 2019

Nädala tegemised

Panen siia kirja need asjad, millega me selle nädala jooksul tegeleme või peame tegelema. Asjad millest meil siin koguaeg juttu on.

Alustaks siis näiteks Lizzust.
Mul pole õrna aimu ka mis selle plikaga hetkel toimub.
Tal polnud see kevad lasteaeda minnes mitte ühtegi probleemi. Järsku, umbes kuu tagasi hakkas mingi nali pihta..
Nüüd kuulen ma päevas reaalselt 50-60x seda mitu ööd tal lasteaiani jäänud on ja kas ikka ei oleks võimalik teha nii, et ta sinna minema ikkagi ei peaks. Tal pole enam üldsegi vahet kelle ma talle hoidjaks otsin või kellega ta jätan aga peaasi, et ma teda enam aeda ei viiks. Täiesti kohutav, kui raske nii on, niigi käib ta seal ainult mõned päevad nädalas.
Kui temalt uurida, mis tal seal juhtunud on või miks ta enam sinna minna ei taha, siis tema jutust võib välja lugeda, et ta ise kiusab seal teisi. Lükkab, jookseb pikali, ütleb halvasti, kiigub otsa, võtab asju käest või ükskord ta ütles mulle isegi, et ta hammustas ühte poissi, sest see olevat teda ka hammustanud. Õpetajalt uurides sain vastuseks, et tema pole midagi märganud ja Lizzu on üks iseseisvamaid lapsi rühmas, et nad pm ei peagi temaga tegelema.
Minna ei taha ta aeda enam sellepärast, et vb keegi on rääkind oma vanematele ära ja ta saab pahandada või kes teab, äkki on õpetaja ikka veel eelmisel päeval tehtud lolluste peale pahane. 
Ma olen talle juba kümneid kordi rääkinud, kuidas peab käituma, kui ta läheb kellegagi tülli või teeb kogemata haiget. Aga ei midagi. Praegu viin ma teda täiesti vastutahtmist lasteaeda ja palvetan, et oma rühma tagasi minnes lähevad asjad jälle ilusti korda.

Nii.. mis veel?

Ma saan homme oma treeneriga kokku, et arutada kas, kuidas ja kui palju ma edasi treenima peaksin. Kas ma võiksin minna juba järgmine aasta võistlema? Mis kategooriasse? Kuidas ma peaksin oma kava muutma? Mitu korda nädalas trennis käima? Toitumine.. ? jnejne..
Ehk siis sellest ma kirjutan juba mõni teine päev pikemalt, kui ma ise ka selles natuke targem olen.


Veel.. Me lähme reedel peale tööd mu empsi juurde, Lõuna-Eestisse.
Tegelikult polnud meil üldsegi plaanis lähiajal kuskile minna. Aga paar päeva tagasi kirjutas mulle mu õde ja tuletas meelde (jälle), et ma pole juba mitu aastat oma peaaegu üheksakümne aastast vanaema vaatamas käinud. Varem ei teinud ta enam nägudel/inimestel väga vahet ja tundis ainult mõned üksikud ära aga praegu oli ta isegi küsinud minu järgi. Liz-Sandrat pole vanaema näinudki, ainult piltidelt.
Lisaks pole me tädi Sevet (minu õde) ja ka mul empsi juba mingi pool aastat näinud. Isast, vennast ja vanaisast rääkimata, neid pole me juba peaaegu kolm aastat näinud.
Nii otsustasimegi neid kõiki tulevasel nädalavahetus vaatama minna. Urmet arvas ka, et see on väga hea mõte. Ta ise on Lõuna-Eestis ainult loetud korrad käinud ja sedagi mitmed aastad tagasi.
Üritan siin praegu panna mingit plaani kokku, kuidas, kuna ja kuhu me kindlasti jõudma peaks ja kuhu võiks veel minna kui aega üle jääb aga no ei tule väga midagi.
Lizzu ka lihtsalt jaurab/kiusab koera/laulab ja teeb veel muidki trikke mul siin kõrval.

Lisaks kõigele peaksin ma jõudma ka tegeleda oma autokooliga agaaa.. ma pole maksmisest kaugemale jõudnud.. suht piinlik aga no ma ei kujuta ette ka kuidas ma peaksin selle teooria jama omale pähe saama.

Nüüd panen ma Lizzule arvutist viimast korda ''für OKSANA'', ta nii fännab seda ja siis saadan ta magama ära, ise kobin ka.

Head ööd!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar