pühapäev, 30. juuni 2019

Koostööst + vajan teie abi 💗

Tere hommikust!

Kell on juba 10:58 aga ma endiselt vedelen veel teki all, võinoh, tegelikult ma alles sain silmad lahti. Hea uni oli.
Mõtlesin, et ma kohe postituse alguses ei hakka teie abi kerjama, niiet alustuseks kirjutan veidi koostööst/kööstöödest ja sellest mida ma nendest teemadest arvan.
Ma ei tea kui paljud teist mind instagram'is jälgivad/stalkinud on aga sinna on kokku kogunenud päris suur hulk inimesi, kahjuks peab tõdema, et vähemalt pooled neist on mitte aktiivsed kasutajad. Eestlaste arv on ka väike, jääb ilmselt kuskile sinna tuhande ring ja julgen väita, et  80% minu jälgijatest on mehed aga noh 💁 las nad siis olla.
Mina ise olen poole aasta jooksul ainult ühe firmaga koostööd teinud. Nemad jäid rahule, mina jäin rahule.
Koostööpakkumisi olen saanud aga kuskil 50 ringis.
Miks ma pole neist mõnda vastu võtnud?
Sest tegelikkuses ei arva ma nendest koostöödest väga midagi. Nagu ma mainisin, siis 80% minu instagrammi jälgijatest on mehed. Mul ei ole ju mitte mingisugust mõtet hakata reklaamima mingit shampooni või muud taolist -  need ei paku huvi ju mitte ühelegi minu jälgijatest ehk siis ma tüütaks inimesi ja see kes mulle reklaami tegemise eest maksaks ei saaks ka sellest mingit kasu.

Näiteks need siin pildil
 on meeste püksid 😃

Sama lugu on minu arust igasugu söödava kraamiga, kui ma peaksin tõesti midagi nii erilist ja maitsvat leidma, siis jagaksin ma seda nkn teistega aga kui ma peaks seda tegema lihtsalt sellepärast, et paarkümend eurot saada, siis ma isegi ei oskaks selle toote kohta midagi sellist öelda, mis paneks teisi seda proovima.

Kui aga keegi pakuks mulle näiteks koostööd promoda meeste vabaaja riideid, siis ma oleks ilmselt kohe nõus.. Mul on enamus t-särke Urmeti kapist pärit, samalugu on tema pusade ja vabaaja pükstega. Lihtsalt meeldivad ja on palju mugavamad kui naiste omad.
Siis veel meeste lõhnad... Mul on nendega ka mingi kiiks. Enamus meeste lõhnad on palju kannatatavamad ja paremad kui naiste omad.

Küll ma suudaks siis midagi põnevat nende promomiseks välja mõelda ja ma arvan, et siis läheks ka see promomine nö õigesse kohta.






Nüüd hakkangi ma vaikselt jõudma selle abi vajamise värgi juurde.
Pm võib öelda, et tegemist on koostööpakkumisega mis mulle vägaa, vääga huvi pakuks.
Nimelt otsustasin kandideerida Miss palette 2019 valimistele.
Te ju teate, et ma juba pikemat aega vaevan oma pead sellega, mida ma edasi tahaksin teha või lihtsalt tahaks teha midagi mis on huvitav ja teistmoodi.
Minuarvates see pakkumine on nii huvitav kui ka teistmoodi.
Kui nüüd mõni mõtleb, et ma just kirjutasin, et ma ei ole nõus ei shampoone ega muud taolist promoma aga nüüd nii väga tahan nendega koostööd teha siis see asi on ikkagi natuke teistsugune. Nimelt teevad siis ikkagi nemad ise endale reklaami, nagu nad ka praegu teevad aga siis lihtsalt minu näoga 😁
Välja valitakse 5 parimat.
Aga selleks, et viie parima hulka saada on vaja:
a) jääda züriile silma, sest just nemad valivad välja 3 oma lemmikut
või
b) saada nii palju hääli, et olla hääletajate kahe lemmikuma seas

Ja noh, nagu te ilmselt juba aru saite siis teie olete minu potensiaalsed hääletajad 😃
ja ma väga loodan, et siin on teie kaasatus naaatuke suurem kui siis kui ma teid kommenteerima olen kutsunud.
Esimesel kahel neiul on alla 500 hääle ehk siis kui teist kasvõi iga KOLMAS annaks oma hääle, oleksin ma hääletajate lemmik ja saaksin kindlasti 5 parima hulka.
Aga palun ära eelda, et sa võid ju vabalt olla see esimene või teine ja noh, küll see kolmas oma hääle ikka ära annab, tee seda ikka ise ka!

Kliki siia →  https://www.misspalette2019.eu/ee
Otsi üles see pilt →
Ja anna oma hääl minu poolt 🙏

Ja siis ma päriselt ka laavin sind täiega, sest sa olen nii armas ja viitsid lisaks mu loba lugemisele veel mõned sekundid oma elust minu heaks kulutada 😜😍

Lõpetuseks, jah, ma kirjutasin seda postitust 1,5h, sest kell on juba 12.25 🙊


pühapäev, 23. juuni 2019

Jaanid

Juuni alguses arvasin, et see aasta jäävad jaanid meil täitsa vahele. Polnud mitte ühtegi plaani/mõtet kuhu minna või mida teha.

Tegelikult läks aga veidi teistmoodi.
Juba 15.juunil toimus Taebla jaanituli, kus me kohal olime. Hoolimata sellest, et ma läksin sinna otse töölt ja järgmine lõuna pidin ka juba uuesti tööl olema. 
Sõime, jõime, grillisime, tantsisime ja koju jõudsime alles varahommikul. 
No niii paha oli.. 
Siis olin ma täiesti kindel, et minu jaanid on nüüd küll peetud.
Aga kuna mul oli üle niii pika aja see nädalavahetus vaba siis mõtlesime eile hommikul, et võiks ikkagi veel midagi teha või kuskile minna. 
Nii otsustasimegi minna telkima. Mina, Lizzu, Urmet, tema vend ja klassivend oma pruudiga.
Kohaks valisime Tänavjärve.
Väga ilus loodus ja mõnusad grillimiskohad, lõkkeplatside ja laudadega.
Telkida oli ka üle pika aja tore, kui need pisikesed värdjad putukad (kihulased?) välja arvata. Ma olin juba õhtul niii ära söödud, et muudkui kratsisin ennast. Telki said nad ka kuskilt vahelt sisse ja nii ma rohkem tapsin neid, kratsisin ennast ja valvasin Lizzut, kui magasin.
Enne telkima minekut.
Lizzu arvates on need ta
kõige paremad ''sääsepüksid''
Aga ikkagi oli meil väääga mõnus õhtu 😊Enne koju jõudmist käisime veel ka burxi söömas ja nüüdseks oleme jõudnud ennast juba ka ilusti välja magada.
Urmet läks detektoriga kuskile otsima ja mina kirjutan siin seda postitust, sest und meil kummalgi ju enam pole.

Aga teile kõigile ilusat jaanide jätku!

Proovisin siia lisada ka kaks pisikest videot aga mul pole aimu ka kas need siin toimivad, või kui toimivad, siis mis nende kvaliteedist järgi jääb 😃





kolmapäev, 19. juuni 2019

9 kuud esimesest jõusaali trennist - mõõdud, kaal, keha

Avastasin eile õhtul, et mul sai just 17.juunil  üheksa kuud esimesest jõusaali trennist.
Täna hommikul hakkasin ennast siis ilusti üle mõõtma, olin täiesti kindel, et enamus mõõdud on väiksemad kui eelmine kord aga ei.. ei olnud..
Panen siia siis nii täna hommikused kui ka algsed mõõdud.

Algsed:

Käsivarre ümbermõõt 27cm
Rinnaümbermõõt 92cm
Taljeümbermõõt 75cm
Kõhuümbermõõt (mõõdetud naba kõrguselt) 80cm
Puusaümbermõõt 92,5cm
Reie ümbermõõt (mõõdetud kõige laiemast kohast :D) 53cm
Sääre ümbermõõt 32cm


Täna hommikused: 

Käsivarre ümbermõõt 26,5cm
Rinnaümbermõõt 84cm
Taljeümbermõõt  66cm
Kõhuümbermõõt 75cm
Puusaümbermõõt 88cm
Kann 94cm
Reie ümbermõõt 55cm
Jalg, kohe põlve ülevalt 42cm
Sääre ümbermõõt 33,5cm


Ma ei tea kuidas mul need mõõdud sellised on aga noh, täpselt sellised need hetkel on.  Peale mõõtude võtmist mõtlesin, et no kui kõhuümbermõõt on läinud suuremaks kui eelmine kord aga näeb parem välja siis järelikult peab kaal vähem näitama kui varem. Kõlaks loogiliselt onju?

Aga ei ole see kaalunumber mul ka midagi muutunud.
Täna hommikune kaal 59.1kg. septembri trenni tegema hakates oli see 57kg ja ülejäänud aeg jäi sinna 60kg alla.
Ausalt ma ka ei saa aru kuidas on võimalik, et rohkem kaaludes on näiteks kõhuümbermõõt väiksem. Kuidas, ei tea 🤷‍♀️
Ja nüüd siis keha... ⬇️⬇️⬇️ esimesed pildid tehtud sügisel, teised lähiajal.
Mina olen täiega rahul. Eriti veel arvestades seda, et ma ei ole oma toitumist absoluutselt jälginud. Tahvel šokolaadi või kaks paki Lizzu kummikomme pole mingi probleem õhtul ära süüa. Niiet sellessuhtes pole ka midagi muutunud, ma teen endiselt trenni selleks, et  saaksin süüa rohkem/ just seda mille järgi mul isu on ja ma ei peaks muretsema, et ma võtan iga šokolaadi ampsuga juurde.


 Enam ei pea ilusa pildi saamiseks
hinge kinni hoidma vmt tegema 😂


Selle segase jutu võtaks ma kokku sellega, et ärge kaaluge ennast iga hommik, pole mõtet. Ärge mõõtke ennast iga nädal, samuti pole mõtet. Vaadake iga hommik peeglisse, ja kui te näete seal seda, mis teile meeldib, siis polegi ju vahet, mis näitab kaal või mis on su kõhu ümbermõõt.
Kui sulle aga ei meeldi see mis sa seal näed, siis hakka tegutsema selle nimel, et see sulle rohkem meeldima hakkaks. 😉


kolmapäev, 12. juuni 2019

Kaitsevägi või..? Jah, on veel võimalusi

See ei lähe nüüd küll üldse kokku nende teemadega, millest ma tavaliselt kirjutan aga kuna see on meil kodus hetkel aktuaalne teema siis mõtlesin, et räägin sellest ka siin veidi.
Seda enam, et ma tean, et siin blogis käib igas vanuses rahvast, noored/vanad, mehed/naised.
Äkki on meie leitud lahendus ka kellelegi teiselele sobiv.

Mina olen suhtunud kaitseväkke alati väga hästi ja kui ma poleks nii noorelt last saanud, siis suure tõenäosusega oleksin ka ise sinna läinud.

Urmeti arvamus kaitseväest ja sõjast on aga selline:

  1. Kaitsevägi on mõttetu ajaraiskamine ja tema sinna kohe kindlasti ei lähe. 
  2. See on tasuta lollimängimine.
  3. Tal on juba pere, töö ja kodu, niiet ta ei saa ju lihtsalt 11.kuuks ära minna. 
  4. Ja mis sellest üldse kasu on? Iga vähegi mõistust kasutav inimene saab aru, et vahet pole, kes Eestit ründab, me oleme nii väike riik ja meil pole nkn mitte midagi teha. 
  5. Meile kõigile räägitakse ju väiksest peale, et vägivallaga ei lahendata asju, et siis miks peaks keegi üldse minema poliitika pärast ennast või teisi sõtta tapma? Polegi mõistlik onju?
  6. Lisaks sellele sai Eesti vabaks ju hoopis lauldes 😅
Niiet kaitsevägi ja sõda, ei, ei, ei.

Esimesed kolm kutset lasi ta lihtsalt üle aga kuna ma käskisin tal ennnast eelmine aasta lõpuks sinna arstlikusse kohale vedada (ütlen juba ette ära, et see oli väga loll otsus) ja ta ka läks siis hakkasid sealt asjad edasi minema.

Vahele ütlen, et kui sa peaksid olema samas olukorras (kaitsevägi ootab aga sa ikka mitte kuidagi ei taha sinna minna) siis vasta igale arstliku kutsele mõistlikult ja ka nii on võimalik aastaid arstlikukomisjoni ja kaitseväge edasi lükata. Me kahjuks ei teadnud seda siis veel.
Alguses me lootsime, et ta saab tervisega sealt ära. Tal on väga kõrge vereröhk, mida arstid ei oska kuidagi seletada ja ühedki rohud ka ei aita. Aganoh, ilmselgelt liiga palju lootsime.
Talle öeldi selle peale, et ah, mis seal ikka, veel ei ole see vererõhk su neerudega ju midagi teinud ja kui kodus saad oma asjadega hakkama, pole probleemi ja lähed jaanuarist väkke.
Okei.. no mis seal ikka, Urmet lasi tuimalt üle.
Ma ei ütlend midagi, eks ise teab mis teeb.
Märtsis kutsuti ta Tallinnasse ja sai esimese trahvi mis oli mingi 350euri (muide miinimum) ja järgmise kaitseväkke mineku aja juuli alguseks. Enam ei mingit arstliku ega muud taolist.
Mõtlesime, et täiesti pekkis, nii ei saa ju, et ta järgnevad 10aastat lihtsalt maksabki riigile koguaeg neid trahve.
Jah aga kaitseväkke ta ka nõus minema ei ole.

Ja siis kuulsime me asendusteenistusest.
Asi mida mitte keegi talle mitte kuskil ei pakkunud, ei arstlikus, ega ka Tallinnas, kuigi ta ütles mõlemas kohas, et ta lihtsalt ei ole nõus kaitseväkke minema.
Kuidas sinna siis saada, kui sellest kuskil ei räägita? Urmet esitas avalduse läbi Eesti.ee portaali ja vastuse sai minu arust juba järgmine päev, siis suhtlesid meili teel edasi ja korra pidi käima ka tallinnas.
Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväe asemel riigiasutuses töötamine.
Politsei-ja Piirivalve amet kahjuks ei ole nõus kedagi vastu võtma, päästeametiga olid siin kandis samad lood agaa... Näiteks Haapsalu taastusravi võttis väga hea meelega Urmeti kohe vastu ja muide lisaks sellele, et ta saab seal teistele kasulik olla ja kindlasti õppib ka enda jaoks midagi saab ta seal ka PALKA mida kaitseväes ei saa. Lisaks saab ta olla KODUS, sest asendusteenistust määratakse sind täitma ainult enda kodule lähimasse linna. Kestab ka sama kaua kui kaitsevägi.
Minuarvates on asendusteenistus veel ka sellepärast mõistlik, et enamus noori peavad kaitseväkke minema peale gümnaasiumi ja kui nad saavad katsetada selle asemel, haigla või päästjate tööd, siis esiteks tuleb töökogemus, teiseks, kui neile peaks see meeldima siis suure tõenäosusega valivad nad ka sellest lähtudes endale eriala ju..

Niiet kui sul on tuttavaid, kes peaksid kaitseväkke minema aga üldse ei taha, siis võid rääkida neile ka asendusteenistusest, sest ilmselt nad ka lihtsalt ei tea sellest midagi.


pühapäev, 9. juuni 2019

Käisime Hiiumaal

Mõtlesime päris kaua, kuhu minna ja mida teha aga mitte midagi erilist ei tulnud pähe.
Kuni jõudsime selleni, et võiks mõnele saarele minna. Urmeti empsiga seda arutades pakkuski ta välja, et võiksime siis nende sugulaste juures Hiiumaal ära käia. Nii me siis läksimegi.
Lizzu jaoks oli muidugi selle kahe päeva jooksul kõige põnevam laevaga sõitmine, muust ta väga ei hoolind. Kuna ilmaga vedas meil eriti hästi, siis otsisime pm kohe kui kohale jõudsime ujumiseks sobivat kohta. Ja teate, sellega polnud üldse nii lihtne kui võiks arvata. Koerte tõttu ei tahtnud me suurematesse randatesse minna. Valisime siis ühe lähima ''järve'' mida google maps näitas välja ja läksimegi seda otsima - see oli juba kinni kasvanud. Lõpuks küsisime luba ja käisime kellegi erasadama juures ujumas ja vesi oli ikka kuradi külm. Sellega mis siin karjääris on, ei anna võrreldagi.





Õhtu veetsime grillides, saunas käies ja niisama istudes. Kuskil üheteist aegu mõtlesime, et kui me juba seal oleme, siis äkki läheks vaataks ka mõne kohaliku koha üle. Leidsimegi ühe mis lahti oli - Luige baar? Väga jama... Inimesi polnud ja kuskil ühest liikusime me juba tagasi Urmeti sugulaste juurde.
Hommikul arutasime läbi, kuhu me seal üldse minna võiks ja nii me sõitsimegi Hiiumaale ringi peale.
Käisime ära Kõpu tuletornis - ausalt kõige õudsam koht kus ma käinud olen. Need trepid mis sinna ülesse läksid olid märjad, kõverad, keerdus ja kohati väga kitsad ja pimedad. Aga vaade oli muidugi ilus.

 



       

Peale seda käisime Luidja rannas ujumas ja auguga kive otsima - pidid rahaõnne tooma 😃 ja Lizzu korjas endale ''veeliblikaid''. Vesi oli jälle muidugi väga külm aga päike oli nii soe, et ennast paar korda märjaks teha oli okei. 

Veel käisime me ära nii Hiiumaa Eiffeli tornis kui ka Ristimäel. Eiffeli torn meeldis mulle eriti. Palju mõnusam oli sinna otsa ronida kui Kõpu tuletorni. Urmet ja tal Emps aga ei julgend Eiffeli torni otsa ronida, sest see ei tundund neile just kõige kindlama ehitisena. 

Ristimäele jätsime ka enda tehtud ristid Rannarootslaste mälestuseks, vnoh, tegelt see pidi abieluõnne ka tooma, niiet, igaksjuhuks ikkagi tasus need sinna jätta. Mine tea neid Hiiumaa müüte 😃



 
Enne praami peale tulekut käisime läbi veel ka Mamma Mia pizzast - väga maitsvad pitsad ja armas teenindus, isegi koertele pakuti juua. :) 

Aga nüüd ma peangi ennast kiiresti tööle sättima, see piltide sättimine võtab mul alati niii kaua aega :D

teisipäev, 4. juuni 2019

Rahulolematu..

Vedelen juba umbes tunnike õues päikese käes ja mõtlen, ja mõtlen ja mõtlen veel ja ikka ma kuskile oma mõtlemisega ei jõua.
Me käisime eile surnuaias. Gerda korrastas oma vanemate hauda ja mina jalutasin seal niisama ringi, lugesin nimetahvleid ja vaatasin numbreid...
Ja teate mis ma avastasin??
Öelgu need statistikad mis tahes aga üle ühe haua oli inimese vanus jäänud sinna 50 aasta ringi,  mõned natuke vanemad, mõned nooremad..
Ja siis?
Agaaa.. see tähendab ju seda, et mul on ka väga suure tõenäosusega juba peaaegu pool oma elust läbi ja ma pole veel mitte midagi enda jaoks erilist korda saata suutnud.
Või..
Kas ma peaksingi midagi ERILIST korda saatma?
Mida ma üldse oma elu jooksul teha tahaksin?
Kuhu jõuda?
Kus käia?
mhhh.. ma ei tea..
Kindel on see, et ma kohekindlasti ei taha 20 aasta pärast täpselt sama avastust teha.

Ma olen ise ka siia mitmeid kordi kirjutanud, kuidas mul on koguaeg nii kiiiire, nii palju teha vms..
Tegelikult ei ole ju.. Mul on aega rohkem kui küll.. Ma teengi ju ainult neid asju mida ma vajalikuks pean. Leiangi aega ainult nendele ajadele ja nendele inimestele kes/mis on minu jaoks päriselt olulised. Jaa üleüldse olen ma juba mingi kaks aastat lähtunud iga asja tegemisel ainult enda arvamusest ja heaolust, kui ma leian, et see asi on tegemist väärt (vahet siis pole millest jutt käib), siis mul pole absoluutselt vahet mida teised sellest asjast arvavad või kuidas see võib teiste arvamust minust mõjutada - ma lihtsalt teen selle asja ära.

Kui nüüd kõigele sellele teise nurga alt vaadata, siis samas ongi mul ju kõik paigas ja mul on ka kõik vajalik olemas.
Terve ja tubli laps, meil on oma kodu, mul on hea mees/Lizzul hea isa ja lisaks kõigele on mul nüüd ka hea palgaga töö..

Aga ikkagi on nagu midagi puudu, ikkagi tahaksin ma midagi veel.. Mida?
Ma täpselt ei tea aga ma arvan, et ma tahaks leida seda miskit, millega ma päriselt igapäevaselt tegeleda tahaksin. Mida tehes ma tunneks, et vot see ongi see miski tänu millele ma igal hommikul rõõmsalt ennast püsti ajan ja iga õhtu voodisse vajudes tunneksin, et vot see päev oli täiega korda läinud.
Aga mul ei ole aimu ka mis see miski olla võiks.

Kas te olete rahul sellega mida te teete? Kuidas te jõudsite selleni? Mis see miski on? Kas see on teie igapäevane töö või pigem hobi?
Ja kui te selle virina juba lõpuni lugesite siis paluuuun teid, vastake ka.