esmaspäev, 28. jaanuar 2019

Enesekindlus/armastus

Minu jaoks on need kaks asja nii sarnased, täpselt sama olulised ja omavahel seotud, niiet juttu tuleb mõlemast.
Sellist aega, kus ma endas kahelnud olen ei olegi mu elus väga palju olnud. Juba kuskil seitsmendas klassis meeldis mulle see mida ma peeglist nägin ja juba siis olin ma ka enesekindel. Tänu sellele olen ma muidugi terve elu kuulnud seda, kui ülbe ja isekas ma ikka olen. Teate küll ju, täpselt sama lugu nagu aususega, kui julged aus olla kellegi suhtes, siis sa oled kohe ülbe, egoistlik jne, lihtsalt sellepärast, et sa ei nõustu teiste arvamusega ja julged enda arvamuse välja öelda.

Niiet mingist pikast ja raskest enda leidmise teekonnast te siit lugeda ei saa.
Aga saate lugeda sellest, mida ma üldiselt enesearmastusest ja muust taolisest arvan.

Kui lugeda ükskõik kus't enesekindluse ja enesearmastuse kohta, siis räägitakse,  et sa pead need ise ''leidma'' ja, et need ei tohiks olla seotud mitte kuidagi teiste inimeste ja nende arvamustega.

Ma arvan, et päris nii see nüüd ka pole, sest nagu ma eespool mainisin, siis ma olen alati ennast hindand aga sellest hoolimata on mulle alati ka teiste inimeste arvamuste kuulamine meeldinud. Seda mida teised inimesed räägivad ei tasu muidugi eriti tõsiselt võtta, sest suur osa inimesi on vägagi negatiivsed ja näevad kõigis teistes ka ainult negatiivseid asju. Nende kohta käib see ütlus, et ''ühest kõrvast sisse ja teisest välja''. Mind juba aastaid ei kõiguta kellegi klats vms, aga aeg-ajalt midagi sellist kuulda on ka hea, vahel avastab nendest juttudest isegi midagi mida ise varem pole enda või siis jutu rääkija kohta tähele pannud.
Aga positiivsed kommentaarid, eriti siis kui need on siiralt öeldud, mõjuvad minu arvates nii enesekindlusele kui ka enesearmastusele väga hästi. Kõike negatiivset pole (vähemalt minul) üldse raske ignoreerida aga kui keegi ütleb sulle siiralt midagi ilusat, siis seda on võimatu ignoreerida.
Vähemalt mul on nii 😃 ja samamoodi positiivsete asjadega ei hakka me keegi ju kunagi mõtlema, et äkki ikka pole nii vms. Midagi head on ikkagi hea kuulda ja see lihtsalt tõstab tuju ja teeb meid enesekindlamaks.

Et siis minu arvates mõjutavad teised inimesed ka meie suhtumist iseendasse ja seda täpselt nii palju nagu me ise sellel ennast mõjutada laseme.

Ja teine asi millest kõik kes enesearmastusest kirjutajad räägivad on see, et ka sinu enda välimus ei tohiks enesehinnankut ja enesearmastust mõjutada.

Sellega on nii ja naa.

Sellessuhtes, et jah, sa pead leppima oma erinevustega. Näiteks sellega, et sul on just selline nina nagu sul on või just sellised huuled nagu nad on. Need on asjad mida enamasti ei muudeta ja nendega lihtsalt tasub leppida, sest nii on lihtsalt lihtsam 😃 Sest nägu on meil terve meie elu ju üks ja sama ja näiteks mitte ükski meie tuttavatest ei kujuta ju ette ka, et meil võiks näos midagi teistmoodi olla, kui meil hetkel on.
Näiteks ma arvasin väiksena, et mul on täiega töllakad huuled aga enam ma pole juba aastaid mitte kordagi nii mõelnud. 😁

Aga kehaga on küll need lood väheke testsugused.

Minu jaoks on näiteks täiesti arusaamatu see, kuidas saavad suured naisterahvad (mõtlen ikka vähemalt 100+ kilo) väita, et nad tunnevad ennast oma kehas nii hästi, et nad armastavad ennast jne..
Aeg-ajalt ikka kohtab mõnda sellist ju. (Ei räägi siin nendest kes näiteks kuid tagasi palju suuremad on olnud, sest nemad ilmselt tunnevadki ennast imehästi, sest nad on näinud vaeva selle nimel)


Aga..
Ma tean ju omast käest, et kui ma peale lapse sündi kaalusin oma praegusest kaalust pea 20kg rohkem, siis ausalt no ei olnud hea tunne, raske ja igasmõttes ebameeldiv ja ka endas ei olnud ma siis nii kindel, kui ma seda näiteks praegu olen.
Enesearmastus oligi pigem see, mis pani mu siis kaalust alla võtma. Aga see selleks.

Hetkel on mul endal nii enesearmastuse, kui ka enesekindlusega kõik väga hästi. Ma näen enda arvates hea välja ja ma meeldin endale aga..

Rahulolu ei vii edasi, rahulolematus viib ja oma kehaga ei ole ma kaugeltki mitte rahul, sest ma tean, et alati saab paremaks ju. 😉

Kuidas teil enesearmastuse ja enesekindlusega lood on? 
Või mis te sellest teemast üldse arvate?


2 kommentaari:

  1. Armastus ei pea alati tähendama, et sulle millegi juures kõik 100% meeldib. On ju täiesti võimalik armastada mõnd inimest, hoolimata sellest, et tal on väga tüütuid omadusi, või oma tööd, isegi kui see vahel väga väsitav on, või oma lapsi, isegi kui nad vahel närvid seest söövad.
    Iseenda armastamisega on sama lugu. Kui inimene ennast ja sealhulgas ka oma keha armastab, ei tähenda see seda, et talle peab enda ja oma keha juures kõik täielikult meeldima. Pigem tähendab see seda, et inimene hoolib endast, hoolitseb enda eest, tunneb oma elust ja endast rõõmu, ei halvusta ennast ka oma mõtetes mitte jne.

    VastaKustuta
  2. Jaaa,aitäh sulle selle kommentaari eest ��
    Ma ise ei osanudki nii mõelda ��‍♀️

    VastaKustuta