neljapäev, 14. veebruar 2019

Seesamune päev ja aasia toit

Mul ei oleks see sõbrapäev meeleski olnud, kui kõik leheküljed jne mulle seda meelde poleks tuletanud.
Sest noh, mul ei ole sõpru.. Päriselt ka. Mitte ühtegi.
Vnoh Lizzu jaoks on tähtis, et ma ta sõber ka ikka oleksin, niiet ma vist ei tohiks ikkagi siia kirjutada, et mul pole ühtegi sõpra, niiet peale Liz-Sandra* ei ole mul ühtegi sõpra.
Ise soovisin ma ilusat sõbrapäeva ainult ühele inimesele, mõtlesin, et proovin ka siis armas olla aga vastu sain ma vana hea ''Sulle ka!'' ja rohkem ma ei hakkandki kellegile midagi soovima, sest see on tegelikult nii lamp ju. Kõik panevad oma feissbuugi seintele, et ilusat sõbrapäeva kõigile jne.. Aga no kuulge, need kõik kes teil sõbralistides on, need ei ole ju teie sõbrad, heal juhul on nad lihtsalt tuttavad, halvimal juhul pole te neid isegi mitte kunagi näinud ja ei tea päris nimegi..

Aga ma ei hakka siin nüüd vinguma ja halama või siis lõpetan oma vingumise ja halamise nüüd ära 😃 ja räägin natuke asjast, millest tasub ikka rääkida ka.

Ehk siis SÖÖGIST! 

Et noh, kui sõpru pole ja midagi muud ka pole teha ja tuju ka on selline nagu ta on, siis söömine aitab ju alati! Ja lisaks kõigele saime me ka tasuta süüa, sest Urmeti ema ise pakkus välja, et ta teeb meile sõbrapäeva puhul välja. 
Ma olin niii kaua oodanud, et Haapsalus ka mõni teistsugune söögikoht avatakse ja just hiljuti avatigi siin uus söögikoht, kuhu me veel jõudnud ei olnud ja nii mes siis läksimegi Täna sinna sööma koos Urmeti ema ja vennaga. 

Vaga Mama ehk India-, Aasia ja Tai toidu restoran. 

Mis me seal siis sõime? 


Pekingi kana - krõbedaks küpsetatud kanafilee teravas magushapus katmes - hea nagu alati!
Krõbe sealiha paprika ja küüslauguga - Oli parem, kui ma arvasin ja see kaste milles see liha oli, oli ka väga hea.
Lammas - ma täpselt ei mäleta mis lammas see oli või millega aga igatahes see oli väga mõnusalt krõbe ja täpselt parasjagu vürtsikas. 
Tšilline riis kanaga - Oli ka täitsa hea ja ka parasjagu vürtsikas, oleks arvand, et kahe tärniga toit on vähe vürtsikam aga täitsa okei oli.
Ja nuudlid, nuudlid ja veel kord nuudlid 

Lizzu sõi niisama nuudleid kanalt võetud magushapu kastmega ja talle ka väga maitses.

Toit oli väga maitsev, portsud olid suured ja teenindus oli hea agaa ruumi oli vähe, niiet kui keegi lugejatest plaanib ka sinna sööma minna, siis võiks ette helistada ja laua broneerida, sest muidu võib juhtuda, et sinna lihtsalt ei mahu sööma.

Väga hea oli üle pika aja midagi muud peale ahjukartuli ja šnitsli väljas süüa 😃



teisipäev, 12. veebruar 2019

Minu esimene

Ma ei tea miks aga mul on koguaeg vajadus teha midagi uut ja huvitavat enda kehaga. Sellel samal põhjusel hakkasin ma ka septembris trenni tegema.
Nagu ikka, kui midagi saab korda saadetud, siis on mõneks ajaks kõik jälle okei aga mitte kauaks..
Ja eelmise aasta lõpus oligi mul jälle selline tunne, et ma lihtsalt pean jälle midagi oma kehaga tegema aga kuna koguaeg oli nii kiire, koguaeg pidi kuskile minema või midagi tegema, siis jäid mõlemad ideed ikkagi ainult ideedeks.

Varasemalt on mul olemas 7 kõrvaauku ja nabaneet.      
Nabaneedi lasin ma teha endale 14 aastaselt ja selle tegemine oli suht valus aga mul paranes see paari päevaga ära ja oligi korras. Kuni raseduseni, siis võtsin ma nabaneedi kuskil pooleks aastaks ära. Nii kasvas see mul muidugi kinni ja uuesti tegemine oli palju valusam, kui esimene kord aga noh, mul oli seda nii väga vaja, sest minu arust näeb kõht ilma nabaneedita nii imelik välja ja nii ma selle tagasi tegingi.

Eelmise aasta lõpus olin ma kahe asja vahel, kas minna ja teha endale keeleneet või tätoveering.
Üks neist sai eile tehtud ja selleks oli minu esimene tätoveering!
Ei midagi erilist, selline pisikene, käevõru stiilis.
Käsi tundub nii eriti karvane 😂
Tegelikult on seespool kaks pisikest sõna ka, kokku seitse tähte, et ikka tunneks ka, mis tunne see siis ikkagi on, ainult triipudega ei oleks arugi saanud, kui juba oleks tehtud olnud. 😃 Ja lisaks annavad tähed sellele tätoveeringule ka väikse tähenduse või noh pigem iseloomustavad mind.

Mis ma sellest asjast siis arvan?

Kõik räägivad, et tätoveeringu tegemine on niii valus, et ei anna mitte ühegi needi ega mu sellisega võrrelda. Kui nüüd aus olla, siis käe pealt oli rohkem kõdi kui valus. Käe külje pealt ühest kohast oli natukene valus aga ei midagi hullu. Ma ütleks, et isegi ülemise kõrvaaugu tegemine oli valusam, kui selle tätoveeringu tegemine, nabaneedist ei hakka ma rääkimagi.
Niiet ilmselgelt ei jää see pisike võru ainukeseks tätoveeringuks, mis ma endale teha lasen.
Selle väikese tätokaga tahtsin ma lihtsalt ära proovida, kuidas mu nahk sellesse suhtub, et teda torgitakse, sest ma tean juhuseid, kus on endale tehtud esieseks tätoveeringuks kohe mingi suur pilt ja natukese aja pärast selgub, et tema nahk ei talugi tinti ja siis mädanebki terve see pilt naha seest välja. Või näiteks eile rääkis tätoveerija ka sellisest juhusest, kus kliendil lihtsalt ei jäänudki tint naha alla püsima..
Aga nagu juba praegu näha on siis minu nahk on õnneks vist sama pohhuist  kui ma ise.
Pole veel 24h möödas ja mul isegi ei kipita see enam. Näpuga silitades on kiri veel hästi õrnalt paistes aga muidu on väga okei. Urmet tegi endale eile pm sama suure asja ja tal on terve käsi seest poolt paistes ja tal ei olnud see esimene tätoveering.
Aga kuna mul on kõik korras, siis võib vist öelda, et mul on oma nahaga eriti vedanud 😁

Ja kuulge te võite vabalt postitusi kommenteerida ka, sest pole ju võimalik, et vähemalt mingi 1000 inimest loevad tuimalt iga mu postituse läbi ja neis ei tekita see mitte ühtegi mõtet ega emotsiooni aga te tulete ikka ja jälle siia lehele tagasi. Lihtsalt stalgite salaja 😂

Niiet on teil tatokaid, on plaanis teha? Kus, mis, tähendus?
Siia kommentaaridesse pilte vist lisada ei saa aga meie feissbuugi lehelt võite te selle sama postituse alla oma tatokatest pildid jätta ( Meiemoodiblogi FB )😉


esmaspäev, 11. veebruar 2019

Motivatsioonist

Kirjutasin mingi hetk siin sellest, et mul sai motivatsioon korraks täiesti otsa.
Ütlen kohe ära, et hetkel on sellega kõik väga hästi ja seekord kirjutangi ma sellest mis mind hetkel motiveerib ja trenni ajab. 😊

Ma olin endale varem ka kümneid kordi lubanud, et nüüd ma hakkan trenni tegema või jooksmas käima aga kõige kauem viitsisin ma seda kaks nädalat - mõnikord kuu aega järjepidevalt teha ja siis jäid asjad ikkagi sinnapaika. 
Niiet ma olen ise ka vägagi üllatunud, et ma olen juba peaaegu 5 kuud 3x nädalas ennast trenni suutnud ajad. Enamjaolt ma isegi ootan väga, et ma jälle trenni saaksin minna, nii ka täna. 
Muide mul on täna treeneriga koos seljatrenn, mida me pole koos juba detsembrist saati teinud, niiet eks ma kuulen, mida head ta täna mulle räägib. 

Aga nüüd siis sellest, mis mind motiveerib, 
Kirjutangi sellest siia sellepärast, et kui peaks kunagi jälle juhtuma nii, et ma ei taha/ei viitsi/ei jõua trenni minna, siis võtan ma selle postituse lahti, loen läbi ja lähen ikkagi ilustikenasti trenni. 

Esiteks siis muidugi minu keha!
Kuskil kuu aega peale esimest trenni hakkas keha juba nii muutuma, et ma ise sain aru, et trennist on kasu.
Isegi 10kg oma praegusest kaalust vähem kaaludes ei näinud ma enda arvates nii hea välja kui praegu. Lisaks sellele, et keha on rohkem trimmis ja lihaselisem on ka nahk ilusam ja siledam.
Lisaks kasvavad juuksed ja küüned mega kiiresti ja on palju tugevamad ja tervemad kui varem. 

Teised inimesed*

*See mida keegi teine on suutnud oma kehaga teha
Mul on nii feissbuuk kui ka instagram nii ära sätitud, et ma näeksingi ainult seda mis mulle seal meeldib või mulle kuidagi kasulik võib olla. Inimesi keda ma jälgin on väga vähe ja enamus neist on need tuttavad, kellega ma ikka aeg-ajalt suhtlen. 
Aga lisaks tuttavatele on mul ka kaks täielikku instagrammi lemmikut, kes mind megalt motiveerivad.
Üks neist on @kaisaabner - Lihtsalt mega lahe naine. Mõnusa jutuga, aus ja otsekohene ja muidugi  niii kuradi hot ka 😍
Ja teine on @yana_smith_kuznetsova - ta on lihtsalt nii perfektse kehaga kui üldse olla saab. Ja muide tal on ka laps, niiet mind motiveerib ta megalt.

*Teiste arvamus
Nagu ma kunagi juba kirjutasin, siis ma kuulan teiste inimeste kommentaare ja juttu suure huviga. Ja kõik mis on positiivne motiveerib hästi. No tegelikult see lihtsalt kinnitab seda, et ma ikka ei kujuta endale ette, et mu keha on muutunud ja et see näeb palju parem välja kui varem ja et mu vaevanägemine tasub täiega ära. 
Kusjuures, naiste arvamus motiveerib tunduvalt rohkem, kui meeste oma aga kahjuks on nii, et enamus naisi kommenteerivad ainult neid asju, kus nad kellegile midagi halvustavat öelda saavad või millegi kallal vinguda. Ja seda, et üks võõras naine teisele midagi ilusat ütleb juhtub ikkagi harva aga no õnneks vahel ikkagi juhtub. 

Trenn ise
Sest kui näed, et raskused tõusevad ja asi, mida varem ei jõudnudki teha on nüüdseks juba lihtne, siis see annab ka korralikult motivatsiooni juurde. Lisaks tean ma nüüdseks juba seda ka, et IGA trenn loeb ja iga trenniga toimub pisikene areng. 

Enesetunne
Piisab vist juba ka ainult sellest esimesest punktist, sest kui välimus on parem, siis ongi ju enesetunne parem. Aga lisaks sellele on ka enesetunne siis kordades parem kui ma olen jälle järjekordse trenni ära teinud ja koju ennast sätin, lihtsalt sellepärast, et ma sain jälle oma trenni ilusti tehtud. 
Ja minu jaoks on trenn muidugi ka see asi, mis lihtsalt aitab kodust välja saada ja ka see mõjub enesetundele hästi.

Mis teid motiveerib trenni tegema? 😊 


neljapäev, 7. veebruar 2019

Treenimisest, raskustest

Mul oli eile üle päris pika aja jälle treeneriga koos trenn. Viimati tegime koos trenni vist siis, kui ma uue kava sain ehk siis natuke enne jõule. Lähiajal peame ülejäänud lihasgrupid ka koos üle vaatama, sest ma olen juba mitmeid kordi mõnel harjutusel raskuseid tõstnud aga ikka ei jää lihased nii haigeks nagu peaksid ehk siis pole sellest jõusaalis käimisest nii palju kasu, kui olla võiks.

Alustuseks räägiksin ma teile ühe huvitava asja, millele ma siin hiljuti pihta sain.
Kõik kes on kordki elus jõusaalis käinud võinoh, ka niisama mõnda lihastes onu näinud, siis nendel tundub alati selline mega ülbe olek olema, onjunii? Etnoh kõnnivad tiss ees, käed laiali ja kõnnak on ka selline ülbe vms, vähemalt mulle on alati nii tundunud ja ma sain lõpuks pihta, miks see nii on 😁 Ja teate miks? Sest neil on lihtsalt kõik kohad koguaeg valusad 😂

Aga nüüd edasi enda trenni juttude juurde..

Rääkides veel eilsest trennist, siis mulle pole juba väga ammu ükski harjutus jalatrennis 5kg raske tundunud aga eile tundus... Kaisa pani mind jalaga taha ja kõrvale ''vehkima'' või ma isegi ei tea kuidas ma seda nimetama peaks aga esimesi seeriaid oli teisele jalale juba vääga raske teha, ülejäänud seeriatest pole mõtet räägitagi. Ma reaalselt ei jõudnudki jalga üles tõsta, sest nii kuradi valus ja raske oli. 😃
Täna on muidugi mitu korda hullem ja seda ma üldse ei taha teada, mis mu jalad homme teevad.
 Ja üleüldse ma arvan, et mind on väga raske treenida, sest ma vingun ikka korralikult koguaeg 😂 eriti siis, kui ma pean tegema mingeid X harjutusi, millest ma ise elusees kuulnudki pole ja no tegemisest ei tasu üldse rääkidagi.
Niiet jumal tänatud, et Kaisa ikka naine on, sest ükski mees küll nii kaua sellist vingumist kuulata ei viitsiks 😂

Aga räägiksin siis natukene raskustest ka.
Toon välja need harjutused ja raskused, mida ma olen viimasel ajal ka teinud ja mida ma saan siis võrrelda.

Näiteks rinnalt surumine hantlitega
Algse kava järgi tegin ma seda 4 kiloste hantlitega, eelmine trenn tegin ma seda juba 8 kiloste hantlitega ja võimalik, et seekord peab jälle raskust tõstma
Tavalised kükid kangiga
Alguses ei jõudnud ma isegi mitte 4x12  tühja kangiga teha vnoh nagu ma juba esimeses trennis teada sain, siis ma ei oskandki õigesti kükke teha 😃 aga eile jõudsin ma teha soojenduseks 12 tühja kangiga, siis 12 kükki kang + 2,5 kilosed kettad, siis pani Kaisa juurde veel 1,25 kettad, tegin jälle 12 kükki ära ja siis ta ütles, et mul pole ikka veel sellist nägu nagu ma pingutaks ja nii ma tegingi siis veel 4 seeriat juurde 5kg ketastega ja ütleme nii, et polnud veel kõige hullem 😃
Jalapress
Samamoodi ei jõudnud ma alguses tühjaltki teha aga nüüd jõuan 3x15 50kg-ga teha.
Blokil seljatõmbed, laialt, ette
Alustades tegin seda 15kg ja viimane trenn tegin juba 30kg-ga
Alaseljasirutused pukil
Alguses jõudsin ma 5kg-ga teha mõned üksikud seeriate alguses aga nüüd viimati jõudsin ma 4x15 10kg-ga ilusti ära teha ja nüüd järgmises trennis peabki vist 15kg-ga proovima.

Rohkem kahjuks ei olegi väga harjutusi, mida ma võrrelda saan, sest alguses oli kava hoopis teistsugune ja palju üldisem kui see praegu on.

Ahjaa, lõuatõmbamist harjutan ma ka endiselt paar korda nädalas. Veel ühtegi korda teha ei jõua aga no asi vaikselt areneb juba võrreldes sellega mis alguses oli.
Ja veel, eelmine nädal jõudsin ma isegi üle pika aja jälle jooksma.

Kaal on mul ilusti alla 60kg ja mõõdud on ka juba jälle natukene muutunud aga nendest kirjutan ma alles märtsis, kui mul saab jõusaalis käimisest 6 kuud täis.




esmaspäev, 4. veebruar 2019

Tegemised


Ma käisin laupäeval oma esimestel kabe võistlustel. Tegelikult ma arvasin, et need on lihtsalt mingid külamängud vms ja, et võistlutega pole seal midagi pistmist aga ikka täitsa võistlused olid. Võitjad said isegi medalid.
Kuidas ma üldse sattusin sinna?
Üks Urmeti tädidest on Võnnu noorteseltsis mingi tegelane ja ta ajab alati kõiki igasugustele küla üritustele. Kunagi sai temaga paar mängu kabet mängitud ja nüüd reedel ta siis helistaski mulle, et äkki ma tuleks ka kaasa laupäeval kabe, male, pinksi ja koroona võistlustele.
Kuna mul midagi plaanis polnud ja ma oleks nkn niisama kodus istunud, siis muidugi ma olin nõus minema, seda enam, et Lizzu sain ma ka endaga kaasa võtta.
Ma sain kabes teise koha.
Males ka 😄 Kuigi ma mängisin elus esimst korda malet. Mängu käigus õpetas Urmeti tädi mulle selgeks nii nupud kui ka käigud.
Ei tahaks aga vist peaksin ikkagi ära mainima, et males oligi kirjas ainult kaks naist....
Ma ise üritan võimalikult paljudel küla üritustel kohal käia, vahet siis pole kas meie küla üritustel või ümberkaudsete külade omadel, sest kes see küla elule ikka kaasa aitab kui mitte küla inimesed ise.
Kahjuks on aga nii, et kõik enamasti ainult vinguvad, et mitte midagi pole maal teha/midagi ei toimu jne aga kui keegi võtab kätte ja korraldab midagi, siis pole inimesi kes kohale tuleksid või asjadest osa võtaksid. Niiet kui sa elad maal, siis palun aja ennast ka järgmine kord juba ainult sellepärast kodust välja, et need kes midagigi maal korraldavad viitsiksid seda ka edaspidi teha. 😊

Laupäeva õhtul olin ma üle pika aja jälle klubis tööl.
Seekord esines seal siis Pluuto.
Kui on veel keegi kes ei tea, kes see Pluuto selline on siis vaata siit ta viimast lugu, see on hea 😉
Enamikule minu tuttavatest ta ei meeldi, ma isegi ei tea miks aga no mulle igatahes meeldib.
Võinoh peaks vist täpsustama, et see on hea, mis netis üleval on. Laiv oli jama. 😃
Aga noh, küll ta jõuab veel..

Aa ja lõpetuseks räägin sellest ka, et mu unenägu pidaski mingismõttes paika.
Kui keegi tunneb huvi millest jutt käib, siis LINK!
Lühidalt siis, ma kirjutasin selle unenäo postituse lõppu, et jään huviga ootama, mida ma kuskilt enda kohta kuulen vms.. Ja ma kuulsingi! Aga no kui nüüd aus olla, siis oleksin ma oodanud ikka midagi originaalsemat ja põnevamat. A mis ma siis kuulsin?
Rääkisin ükspäev naabrinaisega juttu, elab kõrval trepikojas, kohe meie vastas. Tema laps käib Lizzuga ühes rühmas võinoh seal rühmas, kus Lizzu juba mitu kuud käinud ei ole.
Ja ma sain tal't teada, et MA OLEN RASE!
Kust ta seda kuulis? Lasteaia kasvataja küsis seda temalt, sest teised lapsevanemad olid nii rääkind. Aga nagu.. Krt küll, isegi kui ma oleks rase, siis mis see nende täiesti võõraste tädide asi oleks, ma pole sealt rühmast isegi mitte ühegi lapsevanemaga juttu rääkinud. Kõige pikemad laused ''Tere'' ja ''Head aega''  aga nagu näha, siis kellegile pakun ma sealt isegi nii palju huvi, et viitsitakse minu elu ja tegemistega oma peakesi vaevata.

Votjamh, rohkem mul midagi öelda polegi 😃

neljapäev, 31. jaanuar 2019

Me ka säästsime

Lugesin eile Blog.tr-is paari rida kellegi teise ''säästu postitusest'' aga no kui sa saad kuuga säästa 600 euri, ilma, et sa juuksurid, kosmeetikud ja muud jamad ära peaksid jätma, siis no ilmselgelt pole tegemist eriti väikeste sissetulekutega.
Niiet, siit postitusest saate vähe vaesemate inimeste säästmisest lugeda. 😁
Aga alustan siis algusest.
Juba oktoobris vaatasime me, et meil läheb kuus toidu peale kuskil 600 euri mida on meie jaoks ikka natuke palju aga noh, kui nüüd aus olla, siis me söömegi kuradi palju. Oleks võind ju kohe proovida natuke vähem toidu peale kulutada aga novembris olid meil sünnipäevad ja detsembris ei ole mõtet isegi mitte proovida midagi kokku hoida, niisiis mõtlesimegi, et jätame selle säästmis asja jaanuarisse. Jaanuaris on nkn alati rahadega vähe halvem seis, sest detsembris on ju alati vähem tööpäevi, lisaks suured kulutused jne..
Jätsimegi siis alates esimesest jaanuarist kõik toidupoe tšekid alles, mis me saime ja täna neid kokku arvutades ma ise ka ei uskunud, et see summa niii väike tuli - kõigest 218.88 eurot ja siin summa sees ei ole mitte ainult toit vaid ka kõik sellised asjad nagu pesupulber, hügieenitarbed, wc-paber ja kõik muu taoline.

Kuidas nii vähe?

Ma läksin dieedile ja oligi korras 😂😂

Ei, tegelikult me mõtlesime lihtsalt korraga mitme päeva toidud valmis. Ostsime asjad korraga ära, ei käinud enam igapäevaselt poes ja kui tehagi täpselt neid toite, mille jaoks asjad valmis ostetud on, siis see lihtsalt toimibki. Kui sööd soojast toidust kõhu täis, siis ei ole enam vajadust endale ka võikusid teha vms.
Ja selle juures on veel see hea asi ka, et kui osta sooja toidu jaoks asjad valmis, siis iga toidu sisse läheb mingit sorti toores liha ( vähemalt meil) ehk siis ei teki ka mingit näksimist. Sest kui kapis on igasugu valmis pihvid ja asjad, siis ikka lähed ja võtad niisama ühe aga no toorest kanakoiba või hakkliha sa ei lähe ju kappi näppima.

Niiet tervislik toitumine ei ole tegelikult üldsegi kallis, nagu kõik räägivad. Kallid on just need asjad, mille võikski parem poodi jätta. 


Lizzule üritasime rohkem tavalisi puuvilju, komme, küpsiseid ja vahvleid sisse sööta igasugu kummikommide ja muu taolise jama asemel aga muidugi sai ta neid ka.

Ülejäänud asjadega oli ikka nii nagu alati. Igasugu iluprodseduuridega ma endiselt ei tegele, niiet ilmselgelt mul nende peale midagi ei kulugi. Vaba aega veetsime ka ikka nii nagu alati, käisime ujumas, trennis, kelgutamas jne, korra käisime vist tegelt väljas söömas ka.

Kui palju kulub teil kuus toidule ja mitme inimese peale?


kolmapäev, 30. jaanuar 2019

Emmekas

Lizzu oli varem täiesti iseseisev. Sellessuhtes, et ta mängis ilusti omaette, tegeles oma asjadega ja pigem lükkas tema mind eemale, kui ma teda nunnutasin ja musitasin.
Aga kuskil viimased kaks nädalat on asjad täiesti segamini.
Ta on nii minu küljes kinni kui üldse olla saab.
Näiteks jääb ta viimasel ajal ainult minu kaisus magama, õhtuti viin ta oma voodisse aga hommikuks on ta ikka ja jälle kaisus tagasi.
Kui varem ta karjus oma toas ''Emmeee! Tule vaatama!'' siis nüüd tuleb ta ise minu juurde ja ütleb ''Emme, kullapai, vaata mis ma tegin''.
''Emme , ma armastan sind!'' on ka lause mida ma kuulen päeva jooksul kümneid kordi, varem ütlesime me seda ainult õhtuti magama minnes.
Ta on hakanud mind iga asja eest tänama, näiteks ükspäev pakkusin ma talle süüa, ta vaatas mis süüa on ja ütles: ''Aitäh, aga ma praegu veel ei taha süüa.'' Või täna hommikul kui ma panin tema riided meie voodi peale valmis, et ta need endale selga paneks, siis ütles ta samamoodi: ''Aitäh sulle emme aga ma veel ei taha riidesse panna''.

Ja veel..

Täna hommikul, leppisime Lizzuga kokku, et ma käin kähku Mirruga õues pissil ja viin prügi ka õue ära. Kuna ta oli just üles ärkanud, siis andsin ma talle oma telefoni ja ütlesin, et me käime kähku õues ära ja tuleme kohe tuppa tagasi, et ta vaadaku nii kaua multikaid. Ma käin iga hommik Mirruga õues, nii, et Lizzu jääb tuppa. Täna olin ma vaevalt prügikastini jõudnud (äkki mingi 20 meetrit meie trepikojast) kui ma juba kuulsin kuidas Lizzu trepikojast jorisedes tuli. Ta jooksis paljajalu, aluspükste väel mulle järgi, sest ta ei näinud mind enam aknast.
Ta pole mitte kunagi varem nii teinud!

Võibolla tundub see nüüd teiste vanemate jaoks nagu normaalse ja armsa lapse käitumine, et laps peabki tänama jne aga meie metslase puhul see küll tavaline käitumine pole.
Ja täna hommikul selle järgi tulemise kohta võib ju ka öelda, et last ei jäätagi üksi tuppa vms aga ma olen ta prügi välja viimise ajaks juba aasta kindlasti paariks minutiks üksi tuppa julgend jätta, sest ega ma siis salaja minema hiilind pole, alati olen talle ilusti ära seletanud ja meil pole kunagi sellega ühtegi jonni olnud.

Aga nüüd on ja ma isegi ei tea milles asi on, üldiselt on ta täpselt samasugune rõõmurull nagu alati. Kas see võib olla jälle mingi vanusega seotud käitumine?
Või äkki ta tunneb, et minu ja Urmeti vahel pole enam kõik päris nii hästi nagu varem?
Tema kuuldes pole me isegi mitte vaidlend ja koos oleme jalutand, kelgutand jne, kõik täpselt nii nagu varem.
Niiet ei teagi miks ta nii võib käituda. Ise ta ka seda mitte kuidagi seletada ei oska.





esmaspäev, 28. jaanuar 2019

Enesekindlus/armastus

Minu jaoks on need kaks asja nii sarnased, täpselt sama olulised ja omavahel seotud, niiet juttu tuleb mõlemast.
Sellist aega, kus ma endas kahelnud olen ei olegi mu elus väga palju olnud. Juba kuskil seitsmendas klassis meeldis mulle see mida ma peeglist nägin ja juba siis olin ma ka enesekindel. Tänu sellele olen ma muidugi terve elu kuulnud seda, kui ülbe ja isekas ma ikka olen. Teate küll ju, täpselt sama lugu nagu aususega, kui julged aus olla kellegi suhtes, siis sa oled kohe ülbe, egoistlik jne, lihtsalt sellepärast, et sa ei nõustu teiste arvamusega ja julged enda arvamuse välja öelda.

Niiet mingist pikast ja raskest enda leidmise teekonnast te siit lugeda ei saa.
Aga saate lugeda sellest, mida ma üldiselt enesearmastusest ja muust taolisest arvan.

Kui lugeda ükskõik kus't enesekindluse ja enesearmastuse kohta, siis räägitakse,  et sa pead need ise ''leidma'' ja, et need ei tohiks olla seotud mitte kuidagi teiste inimeste ja nende arvamustega.

Ma arvan, et päris nii see nüüd ka pole, sest nagu ma eespool mainisin, siis ma olen alati ennast hindand aga sellest hoolimata on mulle alati ka teiste inimeste arvamuste kuulamine meeldinud. Seda mida teised inimesed räägivad ei tasu muidugi eriti tõsiselt võtta, sest suur osa inimesi on vägagi negatiivsed ja näevad kõigis teistes ka ainult negatiivseid asju. Nende kohta käib see ütlus, et ''ühest kõrvast sisse ja teisest välja''. Mind juba aastaid ei kõiguta kellegi klats vms, aga aeg-ajalt midagi sellist kuulda on ka hea, vahel avastab nendest juttudest isegi midagi mida ise varem pole enda või siis jutu rääkija kohta tähele pannud.
Aga positiivsed kommentaarid, eriti siis kui need on siiralt öeldud, mõjuvad minu arvates nii enesekindlusele kui ka enesearmastusele väga hästi. Kõike negatiivset pole (vähemalt minul) üldse raske ignoreerida aga kui keegi ütleb sulle siiralt midagi ilusat, siis seda on võimatu ignoreerida.
Vähemalt mul on nii 😃 ja samamoodi positiivsete asjadega ei hakka me keegi ju kunagi mõtlema, et äkki ikka pole nii vms. Midagi head on ikkagi hea kuulda ja see lihtsalt tõstab tuju ja teeb meid enesekindlamaks.

Et siis minu arvates mõjutavad teised inimesed ka meie suhtumist iseendasse ja seda täpselt nii palju nagu me ise sellel ennast mõjutada laseme.

Ja teine asi millest kõik kes enesearmastusest kirjutajad räägivad on see, et ka sinu enda välimus ei tohiks enesehinnankut ja enesearmastust mõjutada.

Sellega on nii ja naa.

Sellessuhtes, et jah, sa pead leppima oma erinevustega. Näiteks sellega, et sul on just selline nina nagu sul on või just sellised huuled nagu nad on. Need on asjad mida enamasti ei muudeta ja nendega lihtsalt tasub leppida, sest nii on lihtsalt lihtsam 😃 Sest nägu on meil terve meie elu ju üks ja sama ja näiteks mitte ükski meie tuttavatest ei kujuta ju ette ka, et meil võiks näos midagi teistmoodi olla, kui meil hetkel on.
Näiteks ma arvasin väiksena, et mul on täiega töllakad huuled aga enam ma pole juba aastaid mitte kordagi nii mõelnud. 😁

Aga kehaga on küll need lood väheke testsugused.

Minu jaoks on näiteks täiesti arusaamatu see, kuidas saavad suured naisterahvad (mõtlen ikka vähemalt 100+ kilo) väita, et nad tunnevad ennast oma kehas nii hästi, et nad armastavad ennast jne..
Aeg-ajalt ikka kohtab mõnda sellist ju. (Ei räägi siin nendest kes näiteks kuid tagasi palju suuremad on olnud, sest nemad ilmselt tunnevadki ennast imehästi, sest nad on näinud vaeva selle nimel)


Aga..
Ma tean ju omast käest, et kui ma peale lapse sündi kaalusin oma praegusest kaalust pea 20kg rohkem, siis ausalt no ei olnud hea tunne, raske ja igasmõttes ebameeldiv ja ka endas ei olnud ma siis nii kindel, kui ma seda näiteks praegu olen.
Enesearmastus oligi pigem see, mis pani mu siis kaalust alla võtma. Aga see selleks.

Hetkel on mul endal nii enesearmastuse, kui ka enesekindlusega kõik väga hästi. Ma näen enda arvates hea välja ja ma meeldin endale aga..

Rahulolu ei vii edasi, rahulolematus viib ja oma kehaga ei ole ma kaugeltki mitte rahul, sest ma tean, et alati saab paremaks ju. 😉

Kuidas teil enesearmastuse ja enesekindlusega lood on? 
Või mis te sellest teemast üldse arvate?


reede, 25. jaanuar 2019

Miski pole igavene

Miks ma pole viimasel ajal kirjutanud või kui olen siis ainult trennist?
Sest kõik muu on vähemalt minu arust täiega perses.
Enamasti ma ei viitsi keskenduda nendele asjadele mis on halvad ja proovin tegeleda nende asjadega mis suudavad mõtteid kõigest jamast eemale viia aga no alati ei saa..
Ja kuna mul siin sõpru väga pole/kõik vanad tuttavad on ka kaugeks jäänud siis nüüd ma vingungi natukene siin.
Kui keegi veel aru ei saanud, siis asi on meie suhtes Urmetiga.
Ma isegi ei tea kuidas need asjad nii läinud on aga viimase kuu või juba natukene rohkemagi jooksul pole me enam nii lähedased kui varem. Kes mu blogi algusest saati lugenud on, see ehk mäletab ka ühte postitust, kus ma rääkisin nii meie suhtest kui ka suhetest üldisemalt lähtudes enda arvamusest.
Seal postituses oli juttu näiteks ka sellest kuidas mõlemad peaksid suhtesse panustama ja sellega vaeva nägma jne....

Kui nüüd aus olla siis meie suhte puhul tunnen ma küll, et ma lihtsal ei viitsigi enam, sest Teda nagu üldse ei huvitagi mida mina asjadest arvan, tunnen jne.
Näiteks kui vaadata kasvõi seda, kui palju kumbki meie suhtesse panustand on, siis minu puhul võibki neid asju loendama jääda alustades sellest, et ma kolisin teise eesti otsa, et temaga koos olla jättes maha kõik, mis mulle siis vähegi oluline oli ja lõpetades igapäevaste pisiasjadega. Ja tema? Jah ta käib tööl (aga see ongi kõik) ja tänu temale on mul võimalik kodus olla, mida enamus endale lubada ei saa agaa... Mida ma siin kodus päevad läbi teen? Ilma liialdamata ma koristan igapäev tunde. Teen mitu korda päevas süüa jne.. Mul ei ole mitte kuidagi rohkem aega enda jaoks, kui mul seda oli tööl käies.
Urmetiga rääkimine on ka sellessuhes mõttetu, et ta lihtsalt ei saa aru või ei taha saada, sellest mida ma talle räägin. Ja ei saa ju olla nii, et tema jaoks on meie suhtes kõik täiega okei, samal ajal kui ma siin koguaeg masen. Või saab? No ma ei tea..

Äkki on asi lihtsalt minus ja kui see nii on, siis võib meie suhte kohe ära lõpetada, sest ma lihtsalt ei oska mitte kuidagi teistmoodi käitud, olla, asju seletada ja ausalt öeldes enam ei viitsi ka. 

Igatahes mul on siin KÕIGEST, täiesti liialdamata kõigest kopp nii ees, kui üldse olla saab.

*Mul ei ole siin mitte kellegagi suhelda - kõik lihtsalt klatsivad kõigist taga ja no sellistega ei kannata ju suhelda. Vähemalt mina ei arva, et on mõistlik oma isiklikke asju sellistele inimestele rääkida. Samahästi võingi ma juba siis siia kõik kirja panna, sest nii saavad ka kõik teada ja ilma nende lisanditeta mida tavaliselt edasi rääkides kõvasti juurde lisatakse.
*Siin metsa sees pole mitte midagi teha ega kuhugi minna
*Kodus vahtimisest on ka täiega villand - jap, keegi ei sunni ja juba ma otsingi omale tööd aga no see ka ei saa mitte kuidagi meie suhtele hästi mõjuda. Sest nii veedame me veel vähem aega koos ja lisaks sellele, et ta on koguaeg ''väsinud'' siis olen ju ma ka täpselt sama väsinud või rohkemgi veel, sest trenni tegemist pole mul plaaniski ära lõpetada.
* No ja siis see remont mille lõpp lihtsalt veniiiiib nii, et kui lõpuks kõik valmis on, siis peab juba otsast alustama. Miks, sest Urmet lükkab kõike koguaeg tuimalt edasi.
* Ja muidugi see, et ma ei saa Urmetiga rääkida asjadest nii nagu mina neist arvan, sest ta lihtsalt ei tahagi nendest aru saada ja siis veel see, et meie suhe on viimasel ajal selline nagu see on..

Temaga ei saa isegi tülitseda, sest ta on lihtsalt nii tuim. Algul ei oskand ma sellesse isegi mitte kuidagi suhtuda, et ta lihtsalt ei lähe närvi, pigem tundus see ikkagi hea ju aga no nüüd see ajab mind lihtsalt närvi, et kuidas ta saab nii ükskõikne kõige suhtes olla? Ma lihtsalt ei saa aru..

Ma ei tea kas mul pidi nüüd parem hakkama ( kõik kes koguaeg vinguvad väidavad, et see teeb asja paremaks), mul igatahes ei hakkand. Aga no reaalsemaks tegi see küll asja.

teisipäev, 22. jaanuar 2019

Treenimise mõju nahale

Siit tuleb selline täiesti naiste postitus. 😃
Seda teavad ju kõik, et tervislik toitumine mõjub nahale noorendavalt, hästi jne...
Aga nagu ma ka varem kirjutanud olen, siis ma ei söö just kõige puhtamalt, lihtsalt ei viitsi vaeva näha, kui treenimine annab ka mu praeguse toitumisega ilusti tulemusi. 
Siin postituses kirjutangi ma natuke sellest kuidas treenimine on minu nahka muutnud.
Nimelt panin ma juba suht esimestes trennides tähele, et peale rasket trenni ja higistamist on mu näonahk palju "puhtam" ja ilusam ja mingi aja möödudes võis sama terve keha kohta öelda. 
Pringim-ühtlasem-siledam - ILUSAM!
Ja selleks, et teada saada, et kas see lihtsalt tundub mulle nii või see päriselt ongi nii, siis olen ma sellel teemal nüüdseks ennast ka natuke harinud ja võin kohe öelda, et JAH, see tõesti ongi nii!
Aga alustan siis alguses.. 
Naha elastsusega mul vedanud pole, venitusarmid tulid enne kui tissid. 😂
Ehksiis enne rasedust olid tissid juba venitusarme täis, kintsud ka. Aga peale rasedust... oli ikka vägahull. Tissid läksid nii triibuliseks, et ainult üks triip jooksiski teise järel, sama lugu oli ka jalgadega - isegi säärtel olid venitusarmid. Puusadel ja alaseljal samuti. Kõhupeal õnneks väga midagi ei tulnud. 
Kolme aasta jooksul läksid kõik need küll heledamaks aga olid ikkagi väga hästi näha. 
Aga nüüd, nelja kuu trenniga on need täiesti märkamatud. 
Võinoh kui ma nahka venitan, siis on ikkagi näha aga niisama need enam ei häiri.  Varem olid tavaolekus sama hästi näha, kui praegu nahka venitades. 



Ja muidugi ei saa ma ka tissidest rääkimata.
Räägitakse, et esimene asi mis naistel jõusaalis treenides ära kaob on tiss aga mina küll nii ei ütleks.
Kuigi mu rinnaümbermõõt on nelja kuuga 8cm vähenenud, siis rinnahoidjate korvi suurus on endiselt sama. Ja nahk, mis ei tõmmanud isegi siis ilusaks, kui ma kaalusin 10kg vähem kui praegu (u 2a tagasi) on nüüd täitsa ilus, prink. Ja tissid hoiavad peaaegu, et sama ilusti kui enne rasedust, niiet juba see on põhjus, miks mul pole plaaniski trenni tegemisest loobuda.

Üleüldse on nahk igaltpoolt palju, palju pringimaks muutunud. Varem oli nahk näppude vahel palju pehmem ja lödisem aga nüüd enam ei ole 😃

Natuke tarka juttu ka, et miks see nii siis on?

Lihtsalt öeldes sportimisel meie keha verevarustus paraneb ja me higistame kõik halvad asjad (mustuse, rasu jne) välja ja tänu paremale verevarustusele saab meie nahk toitaineid tänu millele nahk paranebki.
Nii lihtne ja loogiline, onju?
Niiet veel üks põhjus miks trenni ennast ajada! 😉

pühapäev, 20. jaanuar 2019

Igavusest liikumine

Näiteks täna hommikul küsisin ma Lizzult, et kas ta tahab emmega võidu jooksma minna. Muidugi ta tahtis. Aga..  seda ma talle ei maininud, et me jookseme tema jaoks natuke pika ringi.


Esimesed kolm kilomeetrit jooksimegi me ilusti, siis hakkasid tal hädad vaikselt pihta. 
Nagu näiteks kurgu külmumine - mis siis, et ta ise ajas endale peoga lund suust sisse 😃
Õnneks läksime me mööda vanast mõisast, kus praegu peetakse hobuseid. Ja kuna Lizzule hobused nii väga meeldivad siis see motiveeris teda päris hästi. Parasjagu oli seal pooleli ka ratsutamise trenn, niiet me saime küsida ka luba varsa paitamiseks. 
Edasi me jalutasime natuke ja võtsin ta ka paarisajaks meetriks kukile.
Järgmine asi mis teda motiveeris oli see, et umbes kaks kilomeetrit peale hobuseid sai libistada. Ehk siis tee äärde jäi järgmine mõis koos suure tiigiga. Libistada väga ei saanud aga talle meeldis jääl käimine ikkagi. Seitsmendal kilomeetril vingus ta kõige rohkem, tuul oli vastu ja tee oli igav. Vahepeal oli ta jälle kukil ja siis avastasime me tagurpidi kõndimise, mida tegime me vast ka kuskil kilomeetri jagu. Ta motiveeris ennast veel  ka sellega, et kui me lõpuks koju jõuame, saab ta sooja kakaod. 

Kokku kõndisime/jooksime me peaaegu 9 kilomeetrit. 
Ja kindlasti ei jää see nüüd Lizzul viimaseks selliseks ringiks. 
Ja jah, mulle ei ole vaja meelde tuletada, et ta on kõigest kolmene. Ta jookseb vahel Mirruga mängides ma arvan, et rohkemgi maha. 😊

Teine asi millele ma juba reedel tulin on lõuatõmbamine. 
Proovisin ja no ongi täpselt nii nagu ma arvasin. 
Ma jõuan täpselt 0x lõuga tõmmata. 😂
Niiet seda hakkan ma ka nüüd 4x nädalas harjutama, sest ega mul polnudki mitte midagi see aeg teha, kui laps liugu lasi või kiikus. Nüüd vähemalt ei pea ma niisama kõrval passima ja külmetama. 😃

Ma ajaliselt ei teagi, kui kaua ma seal eelmine kord kokku rippusin ja turnisin aga seda oli vist piisavalt, sest randmed annavad korralikult tunda 😅

Kui kellelgi on mõni hea nipp, kuidas lõuatõmbamist harjutada, siis võib seda ka minuga jagada 😉


reede, 18. jaanuar 2019

Neli kuud jõusaalis ja mõõdud

Ei näe mõtet siin igapäev niisama loba ajada aga vahepeal ju ikka võib.
Nimelt mul sai siin eile täpselt neli kuud sellest täis, kui ma esimest korda jõusaali uksest sisse astusin.
Ok, tegelt valetan, ma olin ikka paar korda varem ka jõusaali sattunud aga siis käisin ma seal rohkem lolli mängimas, kui trenni tegemas. 
Aga jah, juba neli kuud.. JUBA..  
Kui nüüd mõelda sellele, et mul on neli kuud pm igapäev mingid lihased valusad olnud siis... See kõlab suht õudsalt, onju? 😅
Aga kui nüüd mõelda nii, et ma olen neli kuud viitsinud järjepidevalt trenni teha, siis see kõlab vägagi uskumatult aga samas ka nii kuradima hästi! Ja no peegel näitab ka, et sellest jebimisest on kasu. Niiet eks ma valutan siin rõõmsalt oma lihaseid edasi ja vaatame mis saab.
Kaalu kohapealt pole midagi muutunud. 
Peeglisse vaadates ütleks küll, et kaal on mingi 5kg langenud aga kaalu vaadates näeb, et tegelt olen ma endiselt 59-60kg. Ehk siis kuskil 3kg raskem kui trenni tegema hakates.

Nüüd siis mõõtudest ja võin kohe öelda, et need on algusega võrreldes päris palju muutunud.

Kõik kes eelmist postitust lugenud on, (saab lugeda siit: 
siis need juba ka teavad, et mõõtmisest ei tea ma midagi, lihtsalt mõõdan ennast seekord ka samadest kohtadest nagu eelmine kord. 

Umbes kaks kuud tagasi ehk 22.11.2018 võetud mõõdud:

Käsivarre ümbermõõt 27cm
Rinnaümbermõõt 89,5cm
Taljeümbermõõt  70cm
Kõhuümbermõõt 77cm
Puusaümbermõõt 89cm
Kann 95cm
Reie ümbermõõt 53cm
Jalg, kohe põlve ülevalt 40,5cm
Sääre ümbermõõt 33cm

Ja tänased mõõdud ehk siis 18.01.2019:

Käsivarre ümbermõõt 25cm
Rinnaümbermõõt 84cm
Taljeümbermõõt  68cm
Kõhuümbermõõt 75cm
Puusaümbermõõt 86cm
Kann 94cm
Reie ümbermõõt 55cm
Jalg, kohe põlve ülevalt 43cm
Sääre ümbermõõt 33cm

Kõige rohkem on vähenenud algusega võrreldes rinnaümbermõõt ja seda juba 8cm võrra! 
Siinkohal peaks vist ära mainima, et tiss ei ole väiksemaks jäänud, niiet see ümbermõõt on vähenend vist mu seljapekkide või ma ka ei tea mille arvelt 😂
Aga näiteks reie ümbermõõt on hoopis 2cm suuremaks läinud. 

Järgmised mõõdud juba kahe kuu pärast!

Ja muidugi lisan ma siia lõppu ka mingid pildid aga hoiatan kohe ette ära ka, et need pidid ''soft porr'' olema, vähemalt instas üks võõras onu kirjutas mulle nii, niiet ise teate, millega riskite, kui neid vaatate.

Esimene pilt 25.10.2017 teine 10.09.2018 ja kolmas 16.01.2019  
Kaal vastavalt piltidele 66,8kg - 57kg - 60kg. 



teisipäev, 15. jaanuar 2019

Unenägu

Ma näen peaaegu iga öö und. Kuu jooksul on vb kuskil 5 ööd sellist, kus ma mitte midagi unes ei näe. Enamasti ma saan oma unenägudest aru ja need pole midagi erilist.
Aga siin on üks, mida ma tavaliseks ei pea.
Nimelt olen ma seda sama und kuskil 6.aastasest saadik aeg-ajalt näinud. Varem oli see minu jaoks ikka tõeline õudusunenägu. Enam ei olegi unenäos otseselt hirmu vaid pigem arusaamatus ja ärevus.

Tänu sellele unenäole õppisin ma umbes 7.aastaselt ise oma unenägusid juhtima, see tähendab siis seda, et alguses õppisin ma enda soovi peale unenäost ärkama, hiljem ei pidanud ma unenäo vahetamiseks isegi mitte ärkama. Lihtsalt teadvustasin endale, et see on uni ja kui ma külge keerasin siis lõppeski see uni ära ja hakkas järgmine.  
Täna öösel nägin ma jälle seda sama und.
Selles unenäos on siis üks põld (reaalselt pole ma seal kunagi ühtegi ussi näinud) kus ma esialgu näen ühte ussi, siis juba teist, kolmandat ja siis avastan, et terve põld on paksult madusid/usse täis, nii rästikuid, nastikuid, kui ka vaskusse ja lisaks veel igasugu teisi tegelasi. Kuskile astuda pole, kõik sisisevad ja mõnelt olen saanud ka hammustada, ärgates see ''hammustuse koht'' isegi valutab. 

Aga nagu ma täna öösel veendusin, siis see madude unenägu pole ikka veel mitte kuskile kadunud. Viimati nägin seda kuskil aasta aega tagasi. Enne seda ei näinud ma seda und kuskil kolme aasta jooksul kordagi.  

Kunagi kui ma sellest unenäost Vanaemale rääkisin, siis ta ütles, et see unenägu tähendab ebameeldivat naist, kes tunneb et ma häirin teda ja võin talle kuidagi ohtlik olla ja tänu sellele soovib mulle halba. 
Täna mõtlesin, et googeldan üle ja vaatan mis see siis ikkagi tähendab. 
Seletus on siis järgmine: 

SISISEV MADUDE PESA VÕI SISISEVAD MAOD  

Mida rohkem on unenäos madusid, seda rohkem on inimesi, kes on selle taga, mida unenägu kokkuvõtvalt tähendab.
Sisisev madu on klatši rääkiv naine. 
Grupis võib olla ka mehi aga kui näed unes sisisevat madu, siis on sellega seotud ka kindlasti mõni naine. 

MADU LIIGUB SINU SUUNAS

See tähendab, et peagi hakkab sinu ellu midagi tulema. See, mis see täpselt on, selle saad lahti seletada läbi teiste sümbolite ja tegevuste, mida unes näed. 
Kui sa näed, et madu liigub sinu poole ja see hirmutab sind väga, siis tuleb sinu ellu miski, mida sa kardad. Võibolla on see midagi halba mida sa kardad? Võibolla aga hoopis midagi head, mille suhtes tekivad alguses vastuolulised tunded?

Tervet artiklit mao unes nägemise kohta saab lugeda:

Kokkuvõtvalt oli mu vanaemal õigus. 

Ja kusjuures, kui ma nüüd tagasi mõtlen sellele, kuna ma eelmine aasta seda und nägin, siis see peabki paika. Sest siis ma töötasin naiste kollektiivis, kus üks oligi hullem uss, kui teine. 

Niiet ma ootan juba põnevusega mis toimuma hakkab või kus't ma midagi huvitavat enda kohta kuulen 😁

On keegi veel näinud järjepidevalt ühte ja sama und?

reede, 11. jaanuar 2019

Burger ja pitsa on ka tervislikud, kui neid ise (õigesti) teha

Ma julgen väita, et me sööme vähemalt korra nädalas burgerit. Muidugi pole need mingid mäki (Haapsalust neid tegelt ei saakski 😂) või tankla burksid vaid ise tehtud burgerid korraliku lihast kotleti/pihviga. Siin postituses tooksingi siis välja kuidas meie teeme/sööme burgerit, wrappi, pitsat ja ka makaronisalatit. Ja panen kirja ka enam-vähem täpselt kalorid, rasvad, süsivesikud ja valgud.

BURGER:

Kukklina kasutame Fazeri Mitmeviljaröstikukklit, sest see on meie arvates kõige maitsvam.
Ühes kukklis on 180 kalorit, rasvad 3,86g, süsivesikud 28,6g, valgud 6,8g 

Üks pihv on siis umbes täpselt 120g broileri hakkliha (teen alati suurema kogusena ja siis lisan hakklihale natuke soola, pipart, ühe sibula ja ka kaks küüslauguküünt).
Broileri hakklihas 120g on 211 kalorit, rasvad  14g, süsivesikud 0,6g, valgud 20,5g

Muidugi võib kasutada ka sea-hakkliha aga sellisel juhul tuleb rasvu täpselt 2x rohkem ja selle võrra tuleb muidugi ka kaloreid rohkem.

Juustuviilus on keskmiselt kuskil 60 kalorit

Meie paneme veel burksi vahele kapsa-porgandisalatit (kui salatit pole oleme pannud ka lihtsalt tomativiilu) ja kaks viilu/riba marineeritud kurki. 
Muidugi ei puudu ka kaste, majoneesi-ketšupi kastmes, ühes teelusika täies peaks olema näiteks 15 kalorit ehk siis igaüks teab palju ta seda omale
 purgeri vahele paneb. 

Kokkuvõtteks saab burgerist siis kuskil 500 kalorit mis on lõunaks täiesti okei. 
Ja kus on siin see osa, mis muudab burgeri rämpstoiduks? 

WRAPP:

Meie lemmikud on Poco Loco Mitmevilja tortillad, 4 tk pakis.
Ühes tortillas on 195 kalorit, rasvad 4,3g, süsivesikud 32,5g, valgud 5,4g

Vahele praeme broilerifileeribad, nende kaalu kohta ei oska ma midagi välja tuua paneme nii palju kui wrapi vahel mahub 😂 
aga 100 grammis filees on keskmiselt 104 kalorit, rasvad 1,6g, süsivesikud 0,3g, valgud 22,1g 
+ koos fileega praeme ära ka tükeldatud sampinjonid

Lisaks paneme vahele veel hiinakapsast, tomatit, värsket kurki, marineeritud kurki ja natuke marineeritud jalapenot. 

Nende kaloreid pole mul mõtet välja tuuagi, sest kogused on väga väiksed ja 100 grammi kalorilisus samuti.


Mul sellisest wrapist nagu me tavaliselt teeme polegi pilti agaa
siin on näiteks pilt wrapist, mis on tehtud spagettidest ülejäänud kanakastmega 😁  


PITSA:

Kõige lihtsam viis teha tervislikumat pitsat on nii, et võtad ühe tortilla põhja (kalorid jne eelmises lõigus lahti kirjutatud)
Paned peale paar lusikatäit tomatipastat (meie kasutame tomatera oma) 100 grammi kohta on 24 kalorit, niiet võib julgelt panna. 😃
Siis Sampinjonid (100g 14 kalorit)  ja sink (võib asendada ka hakklihaga) meie kasutame tavalisalt Nõo pitsakatet, paneme tunde järgi, 
100 grammi kohta on 89 kalorit, rasvad 3,3g, süsivesikud 0,3g ja valgud 22g

Lisaks võib panna maitse järgi näiteks marineeritud kurki, kirsstomateid, paprikat, punast sibulat, ananassi vms. 

ja peale riivjuust, samamoodi, tunde järgi. 

Ühe pitsa kohta tuleb nii kuskil 400 kalorit ja sellest saab kõht täis, vähemalt minul!

MAKARONISALAT:

Esimene idee sellist asja üldse teha tuli FitLiisilt. Tahtsin siia linki panna aga kahjuks tema leht vist enam ei toimi 😯 

Niiet ma otsisin välja üle aasta aega tagasi omale kirja pandud salati retsepti.

Loodan, et arvutasin kalorid siis ikka õigesti aga kahjuks ei ole mul praegu enam aega välja arvutada rasvu, süsivesikuid ja valke, lootsin, et saan tänu Liisile natuke lihtsamalt aga eii.. 😃

Retsepti järgi tehes saab kolm suurt portsu (467 kalorit ports) 
Tavaliste makaronide asemel kasutame täisteramakarone, mis näevad välja nagu riis.
200g (keedetult 550g) 672 kalorit 
Siis see sama Nõo pitsakate, mida me ka pitsa peal kasutame 300g 267 kalorit
Tomat 280g 56 kalorit
Kurk 100g 14 kalorit
Punane sibul 80g 30 kalorit 
Marineeritud kurk (mahe) 100g 14 kalorit
Hapukoor 10% 180g 200 kalorit 
ja majoneesi maitse saamiseks lisan salatile lihtsalt natukene sinepit.
Mina lisan alati ka 2 keedumuna- annab parema maitse kahes munas peaks olema kuskil 150 kalorit.

neljapäev, 10. jaanuar 2019

Kui emmel on vaja trenni ja lapsel on vaja kelgutama siis..


...tuleb minna kuhugi, kus saab mõlemat teha!
Nii me läksimegi täna Paliverre, terviseradade algusesse, vana suusahüppemäe juurde kelgutama.


Seal on suured kelgumäed ja ka mõnusalt pikk trepp.
Trepil saab väga edukalt treenida nii jalgu, kui ka tuharat.
Tegin erinevaid väljaasteid/hüppeid ja jooksin niisama trepist üles-alla.
Jõusaali treeningut see küll ei asenda aga jalad on ikka korralikult läbi.
Ja lisaks sellel oli ka jooksmine üle pika aja uskumatult mõnus.
Trepil oli üle 80 astme ja ma käisin sealt 15 korda üles-alla. Lisaks üritasin joosta ka kelgumäest kaks korda alla ja üles aga no seda küll ei saanud jooksmiseks nimetada, sest tossude jaoks oli seal ilmselgelt liiga libe ja ma jõudsin juba kahe meetri peale 2x persili käia. 😁
Aga muidugi oli ka lihastele kelgumäest üles ''jooksmine'' palju raskem ja väsitavam, kui treppidest. See võis muidugi sellepärast ka nii olla, et enne jooksin ma trepil mingi kümme korda edasi-tagasi ära ja alles siis läksin mäe peale proovima.
Märgil, mis mäest alla näitas oli kirjas, et üks ots (mäest alla) on 198m. Ehk siis kokku jooksin ma üle 3000m mäest üles ja alla.

Käisime ka kevadel täpselt samas kohas mäest üles-alla jooksmas. Muidugi oli ilm kevadel kordades parem kui praegu ja ka trepp polnud libe aga sellest hoolimata jõudsin ma siis kõigest SEITSE korda sellest samast trepist üles ja alla joosta. Ja juba peale esimest korda oli kops nii koos, et rohkem ei olekski tahtnud aga kuna Urmeti emal oli plaanis vähemalt 15x mäest üles-alla joosta, siis pidin ma ju ennast natukenegi liigutama.
Niiet jõusaalis käimisest on igati kasu olnud, isegi vastupidavus on kordades paremaks muutunud.

Kui palju te käite lastega koos kelgutamas?

Kahjuks peab tunnistama, et Me väga palju ei käi, kuigi võiks..
Peab ennast edaspidi kätte võtma ja rohkem õue ajama.




esmaspäev, 7. jaanuar 2019

Meie (veel) kolmene

Tegime siin mõned nädalad tagasi Urmetiga mõlemad enda kohta käivate faktide, harjumuste postitused. Nüüd on aeg kirja panna ka Lizzu imelikud harjumused/tegevused ja ka ütlused.

Sest noh, kui ma peaks kunagi veel mõne lapse saama ja ta peaks igakord, kui ta sokid jalast võtab oma varbavahesid puhastama hakkama, siis ma saan siit lugeda, et see on normaalne, sest Lizzu tegi ka kolmeaastaselt nii..

Ehk siis esimene asi saigi juba kirja. 
* Ta puhastab oma varbavahesid
Mul pole aimu ka miks ta seda teeb aga ta väidab, et tal on seal pusad ja neid EI TOHI seal olla!
Nii ta siis lasebki kõik varbavahed alati näpuga üle.

* Armastan! Ei armasta! Ma ei ole su sõber! 
Sellest saab rohkem lugeda ühest varasemast blogipostitusest (http://www.meiemoodiblogi.ee/2018/12/ma-ei-ole-su-sober-ma-ei-armasta-sind.html)

* Kui laps ei jõua kõndida, siis jõuab ta joosta.
Täpselt nii ongi. Kui me jalutama lähme ja ta hakkab virisema, et ta rohkem ei jaksa ja tahaks sülle, siis piisab ainult sellest, kui öelda talle, et teeme jooksuvõistluse. Hetkega on lapse väsimus üle läinud.

* Kui ma ütlen talle, et ta on täna juba liiga palju magusat söönud, siis varjant 1 on see, et ta läheb hambaid pesema, sest nii ei saa ju hambad katki minna.
Ja varjant 2 on see, et ta hakkab kükke, kätekõverdusi või kõhulihaseid tegema, sest kui teed trenni, siis võib magusat ka süüa, sest paksuks ei saa minna.

* Tal on juba oma stiil
See tuli kuskil kolmeaastaseks saades. Kõik dressid olid täiesti välistatud ja on siiamaani. Printsessid kannavad ju kleite! Retuusid sobivad ka, sest need on ainult tüdrukute püksid.
Rääkides veel stiilist, siis alati peale riidesse panekut käib ta peegli eest läbi ja nii mõnigi kord on ta veendunud, et ta näeb niiii kaltsakas välja, et nii ta küll õue ei saa minna. Seda on ta ka mulle öelnud. Ja ma jällegi ei tea, kust ta selle võtnud on.. Mul endal pole absoluutselt vahet, milline ma siin maal välja näen, enamus ajast olen dressides.

* Kaka ja pepu naljad on nii naljakad!
Ta teeb neid koguaeg ja ise arvab, et need on niii naljakad, muudkui naerab meil siin oma naljade üle. Keelamisest on ainult hetkeks kasu.

* Alati enne vetsu minekut ütleb ta seda mulle
See nõmedus tuli tal Haapsalu lasteaiast.. Varem oli nii, et ta lihtsalt läks vetsu ja kui tuli kaka, siis ta  kutsus mind. Nüüd on nii, et igakord enne vetsu minekut ta ütleb, et tal on pissihäda ja kui ma talle ei vasta: ,,Olgu, mine siis ruttu vetsu!'' siis ta küsib veel ja ei lähegi enne vetsu, kui tal tilgad püksis on...  Näiteks just eile õhtul oli nii, et ta ootas viimase hetkeni ja siis kui ta potil istus, siis ta hõikas: ,,Emme, miks mu püksid märja on???'' Urmet läks siis vaatama, et kas ta tõesti pissiski püksi aga tegelt oli seal umbes tema näpuotsa suurune märg plekike. Ja kohe peale pissimist tuli ta mulle rääkima, et ah, see pole hullu ja üldse see plekk tuli tal alles peale pissimist 😂

* Ta oskab inglise keeles kümneni lugeda ja tunneb ka värve
See on talle multikatest külge jäänud. Lisaks veel mõni inglise keelne laulukene mida ta koguaeg omaette ümiseb.

* Poisid ja tüdrukud on erinevad
Ta on veendunud, et on mõned asjad, mida tüdrukud lihtalt ei tee, näiteks mitte ükski tüdruk ei tohi ropendada. Poisid mängivad autudega ja tüdrukud beebidega. Samuti eristab ta värve, roosa ja lilla on kindlalt tüdrukute värvid ja sinine ja roheline on poiste värvid. Niiet mingit sooneutraalset inimest temast ei tule.

* Iga valu vastu aitab emme puhumine, musi või pai
See on tegelt nii koguaeg olnud aga eks see näha ole kaua see veel kestab

* Ainuke asi mida meie laps natukenegi kardab on NÕIAMOOR! 
Mitte, et ta nüüd peaks midagi hullult kartma aga vahel on meil sellest nõiamoorist ikka kõvasti kasu ka. Näiteks sellistel juhtudel, kui ta lihtsalt jonnib ja jonnib... Näiteks tahab õhtul telefonist multikaid vaadata aga mina arvan, et ta peaks juba ammu magama ja ükski lohutamine jmt enam ei aita aga  nõiamoor aitab. Sest kui lapsed toas kõva häälega jonnivad, siis võib nõiamoor metsas seda kuula ja arvata, et Lizzu on paha laps ja nõiamooridele meeldivad ju kõik pahad lapsed, sest Nukitsamees oli tema laps ja ta oli ka ju paha..

* Kui mina ei saa ta seletamisest aru aga Urmet saab, siis ta vaatab mulle lolli näoga otsa, paneb oma käe endale näo ette ja ütleb: ,,Jummal-issand küll'' 

Muidugi käib meil siin päevast-päeva üks hull targutamine ja lollide küsimuste küsimine ka.





pühapäev, 6. jaanuar 2019

Hea koostisega magus

Hea koostisega tähendab minu jaoks siis seda, et seal on magusa asja kohta piisavalt magusust, võimalikult palju valke aga samas vähem rasvu ja kaloreid.

Ise ma olen eriti suur magusasõber ja pole mitte mingi probleem korraga ära süüa tahvel šokolaadi või paarsada grammi kooki. Aga nüüd, kui ma trenni teen, siis pean ma ikka natuke jälgima ka, mida ma omale suust sisse ajan, sest väsimuse ja raskete trennidega tuleb vähemalt minul koguaeg magusaisu.

Ma ei hakka siia postitusse üles loetlema kõiki ''fit'' tooteid, sest nende koostised on ju nagunii kõigile teada. Pealegi ei maitse neist enamus mulle üldsegi, vahet pole, kas rääkida valgubatoonidest, igasugu valgurikastest jookidest, fit kohupiimadest/kohukestest või muudest taolistest toodetest.
Enamusel on võlts maitse vms - igatahes mulle eriti ei maitse.




Esiteks vana hea kohupiim!
Minu lemmik on FARMI lahja kohupiim vanilliga.
Söön seda enamasti täiesti niisama ja mulle täiega maitseb - kõhu saab ka täis! 😁
Vahel lisan ka kaneeli, toormoosi või marju.

sisaldus 100 grammi kohta:

119 kalorit
rasvu 0,4 g
süsivesikuid 12,7 g
valke 16,1 g

Teisena tooks välja jäätised ''Smuutike'' lemmik on mangomaitseline aga olemas on veel ka vaarika, kirsi ja
kookuse omad.

Ühes jäätises on kuskil 50-70 kalorit olenevalt maitsest
Süsivesikuid 100 g kohta kuskil 10 g
Valgud ja rasvad puuduvad


Kolmandaks muidugi kõik puuviljad ja marjad - mida on meil kodus ALATi.
Lizzu näiteks sööb koguaeg sügavkülmikust võetud metsmaasikaid.
Mina söön niisama kahvliga külmunud toormoosi, maitseb hästi 👌 nagu mahlajäätis aga ilma igasugu säilitusaineteta ja ilma lisatud suhkruta.
Puuviljadest on nii minu kui Lizzu kõige lemmikumad õunad.
Urmetile ja Lizzule meeldivad banaanid ka  aga mulle need eriti ei maitse.
Eelmis aasta lõpus sai muidugi ka kilode kaupa mandariine söödud aga nüüd on kõik mandariinid poes nii koledad, et ei kutsu enam ostma.
Ja suvel lisaks kõigile meil kasvavatele marjadele on ka arbuus peaaegu, et igapäev laual.

Siia vahele tooksin ma ikkagi välja ühe ''FIT'' toote mis eranditena maitseb hästi ja on tõest magus ja selleks on kakao proteiinipudingu Tere Fit sarjast (lisan ka pildi) ja ka sama sarja soolakaramelli proteiinipuding on maitsev.



Minu jaoks võtavad magusaisu väga hästi ära ka magusad joogid, nagu näiteks Coca-Cola zero, Kurgi Sprite (kus on 100ml peale ainult paar kalorit)  ja üks lemmikutest on ka ananassi Jaffa, kus samuti on 100ml-i peale ainult mõned kalorid, äkki oli 3? 😊


Ja palun jagage ka oma lemmikuid magusaid tooteid!





reede, 4. jaanuar 2019

Trennilainel tagasi ja uuest kavast ka

Detsembri keskel kirjutasin ma sellest, kuidas mul peale kava muutmist sai motivatsioon täiesti otsa. Üldse enam ei jõudnud, ei viitsind jne.. Kahjuks läks peaaegu sama rada pidi kuni aasta lõpuni. Jõuludele eelneval nädalal tegime ka kõik trennid treeneriga koos, et saaks uue kava uuesti läbi teha ja vaadata kas raskused on okeid jne.. Kõik oli okei, niiet ilmselgelt oligi asi ainult minus, motivatsioonis ja viitsimises.
Aga kõigest hoolimata jäid mul mõned trennid ikkagi vahele. Aga noh, 

ENAM EI JÄÄ! Ausalt! 

Täna on mul siis RIND-ÕLG-TRIITSEPS - ehk siis uuest kavast minu lemmik trenn!

Kokku üheksa harjutust ja nagu ikka on harjutustel 3-4 seeriat ja siis vastavalt 15-12 kordust
+ KÕHT ka, kõhuga on nii, et sellele teeme me igakord erinevaid harjutusi, lihtsalt seda mis pähe tuleb. Ja muide, uue kavaga on varasema 1x asemel igal nädalal kõhtu 2x. 
Nii esmaspäevase kui ka reedese trenni lõpus, jalapäeval kõhtu ei tee. 
Tegelikult on mu treener üldse arvamusel, et kõhtu ei peagi eraldi treenima, sest nagunii teevad enamus harjutused kõhulihaseid ka. 

Miks just see trenn mulle kõige rohkem meeldib?
Sest praegused lihasgrupid on mul jagatud nii:

1.Päev SELG – ALASELG – TRAPETS - BIITSEPS + KÕHT

2.Päev JALA ESIOSA – JALATAGAOSA – TUHAR – RÄTSEP – SÄÄR

3.Päev RIND – ÕLG – TRIITSEPS + KÕHT



Jalatrenn lihtsalt ei saa ju mitte kellegi lemmik olla, onju? 
Kui teed kükke nii, et sees hakkab keerama, siis no millest me üldse räägime, sama lugu jalapressiga. Väkk.. 
Ja siis veel säär, see on ju haigelt valus!
Aga vähemalt on jalgade areng ka hästi märgatav 😊
Kui teisi harjutusi tehes väsib lihas lihtsalt ära, siis säärega hakkab nii kuradima valus, et lihtsalt punnitad silmad kinni oma kordused lõpuni, et siis mõned sekundid puhata ja uuesti.... 

Selga on ka muidu väga okei teha, raske aga kannatab ära. Alaselga meeldib mulle isegi väga teha aga samas trennis tuleb teha ka trapetsit ja no see on rõve.. Minuarust täpselt sama nagu säär. Valus! 
Ja peale selga on kõhtu ka raske teha.




Niiet ilmselgelt on RIND – ÕLG – TRIITSEPS + KÕHT mu lemmik trennipäev hetkel. 

Muidugi meeldib mulle rinda ja õlga sellepärast ka teha, et ma ise olen oma keha juures nendega kõige vähem rahul. 
Rinnaga, nagu ikka, on ju see jama, et peale lapse saamist lähebki see kõigil ''pehmemaks'' ja kindlasti mingil määral vajub ära ka. Aga kuna juba praegu on väga hästi näha, et rind on palju ilusam kui enne, siis ilmselgelt mulle megalt meeldib seda teha, sest tulemused on JUBA näha. 
Seda ma ka ei karda, et rind väiksemaks läheb - mingu siis, leiabki kergemalt rinnakaid 😂
Ja õlaga on see, et see võiks lihtsalt vähe laiem olla, sest minu arust muudab see kehahoiaku ilusamaks. 

   Ja nüüd ma kobingi trenni.



kolmapäev, 2. jaanuar 2019

Imeline 2018

Eelmise aasta lõpp jõudis kätte väga kiiresti -  lausa nii kiiresti, et mul ei jõudnud isegi sellist mõnusat aastalõpu ärevust tekkida, nagu igal varasemal aastal on olnud. 😄
Lisaks olin ma veel 30. ja 31. detsembri öösel tööl, mille tõttu magasin ma eelmise aasta viimase ja selle aasta esimese päeva täiesti maha. Nüüd on mul päev ja öö täiesti sassis, eile vahtisin kaheni öösel üleval, sest und lihtsalt ei tulnud.
Aga nüüd siis eelneva aasta juurde. Nagu pealkirjastki näha võib, siis meie aasta oli tõesti IMELINE!

*Me saime 2018 aasta kevadel endale päris oma kodu!
Ja juba juuli kuus kolisime oma pooliku remondiga koju sisse.

*Tänu oma kodule puutusime me väga palju remondiga seotud asjadega kokku, millest meil varem aimugi ei olnud ja see oli tegelt väga lahe, mis siis, et remonti tehes jooksis juhe mitmeid kordi nii kokku, et jätsime asja korraks sinnapaika ja läksime õue ilma nautima.

*Suvi oli ilma poolest ju super!?

*ja tänu sellele reisisime mööda Eestit ringi - seikluspark, erinevatel jooksudel käimine (miilijooks, jüriöö jooks, SEBi sügisjooksul, võibolla oli mõni jooks veel aga neist kõige ekstreemsem oli kindlasti Kõva mehe jooks, isegi Lizzu käis eraldi jooksmas Swedbanki lastejooksul, mõisad, kanuutamine, saunad, jne..
Ahjaa, aasta alguses oli Haapsalu uisumaraton ka - see oli kohutav 😂
Tegelt jõudsime me ka Urmeti tädil Soome teises otsas külas ära käia 😃 mis arvestades seda, et me mõlemad Lizzuga ei kannata auto ega bussisõitu oli väga suur ettevõtmine.

*Urmet sai uue ja palju parema töökoha

*Mina jõudsin aasta alguses mingit kümmet erinevat tööd proovida, kusjuures see erinevate tööde proovimine oli mega lahe kogemus!
aga tänu üürikorterist välja kolimisele, otsustasime, et ma ei käi praegu täiskohaga tööl ja teenin lihtsalt natuke taskuraha klubis tööl käimisega.

*Me saime omale Mirru!

*Ma sain omale blogi!

*ja muidugi ei saa ma siit välja jätta ka seda, et ma võtsin endale personaaltreeneri ja hakkasin lõpuks korralikult trenni tegema.

Küsisin just Urmetilt, et mitu korda me siis aasta jooksul tülitseda jõudsime? ja tuli välja, et lausa kaks korda - suurelt! See tähendab siis seda, et me vaidlesime, ma jäin õhtul solvununa tuttu ja hommikul ärkates ma enam ei viitsind solvund olla ja oligi meelest läinud, et me eelmine õhtu tülitsesime.

Niiet kokkuvõtvalt oli see aasta tõesti IMELINE ja ei olnudki midagi mille üle väga kurta saaks. Kindlasti üks parimaid aastaid mu elus ja loodame et 2019 tuleb vähemalt sama imeline!

Ja ka kõigile teile ilusat uut aastat - nautige seda täiega!