teisipäev, 11. detsember 2018

Suhetest ja meie suhtest

Koristades mõtlen ma alati igasugu asjadele, täna mõtlesin ma siis suhetele.
Enamasti arvatakse, et õige armastus on ainult see, mis kestab vaatamata igasugustele raskustele ja ilma, et keegi selle nimel pingutama peaks - kuni elu lõpuni. Kui minnakse lahku, siis ilmselglt ei saanudki seal mingit päris armastust olla, võis olla meeldimine aga armastust ei saanud olla, sest no muidu ei oleks ju ikkagi lahku mindud.
Mina nii ei arva, sest aja jooksul muutub ju kõik,  nii meie suhted kui ka me ise. Selleks, et suhe püsiks selline nagu see alguses oli, peaks sellega ka koguaeg tegelema, täpselt samamoodi nagu me kõik ju enda arendamisega koguaeg tegeleme.
Kusjuures, seda on suht keeruline isegi enda jaoks selgeks mõelda, sest enamasti noored sellest ei räägi.. Vnoh, nii mõnegi oma sõbranna ja lihtsalt tuttavate suhete põhjal võib nii arvata. 
Ja üleüldse, ma arvan, et me kõik oleme kuulnud kedagi kurtmas oma suhte üle, enamasti küll naisi aga kindlasti on ka mõnel mehel taoline mure. Naiste puhul näiteks midagi sellist, et küll on mees koguaeg oma sõpradega koos, küll elab garaazis ja muudkui ehitab autosid, käib koguaeg kalal või tegeleb mõne muu hobiga aga jutu mõte on alati sama, nimelt tuntakse, et käitutakse ebaõiglaselt või lihtsalt ei pöörata suhtele piisavalt tähelepanu. 
Tegelt on ju nii, et meil kõigil on päevas täpselt 24 tundi, mitte kellegil ei ole minutitki rohkem, ega vähem ja kui kõik asjad, mis on ''vaja'' ära teha ei mahu enam selle aja sisse, siis peaks nendele asjadele lihtsalt mõtlema ja tähtsamad nendest ette poole tõstma. Kui suhe jääb tähtsamatest asjadest välja, siis noh.... ilmselt saabki see suhe läbi siis, kui teine pool arvab, et ta on midagi paremat väärt. Aga kui leitakse, et suhe on ikkagi oluline, siis peakski hakkama ennast liigutama ja suhtega tegelema, sest tegelikult on nii, et kui tahta, siis leiab ALATI aja.  
Üksteisele piisavalt aega pühendades, koos midagi mõnusat tehes ja käitudes nii nagu käitusid suhte alguses, ei tohiks vähemalt minu arvates see samune armastus/lähedus suhtest mitte kuskile kaduda.
No siin on veel muidugi see AGA ka, et üks võib pingutada ükskõik kui palju aga kui kaaslane ei tule sellega kaasa või ei näe ise mitte üldsegi vaeva, siis asi ilmselt ikkagi ei toimi. 

Kui nüüd minu ja Urmeti suhtest rääkida, siis nii palju kui ma teda tean ja ma tean teda ikka väga hästi, siis  Urmetiga lihtsalt on nii, et ta ei viitsi asjadega tegeleda enne (vahet pole mis asjadest rääkida) kui need juba katki/kadund/korrast ära vms on või kui tal lihtsalt ei jää enam muud üle ja ta lihtsalt peab nende asjadega tegelema hakkama ehk siis nende asjade jaoks aja leidma.
Meie suhe käib ilmselt tema poolt vaadatuna rohkem selle teise varjandi alla. 😁 
Sest kui see sinna ei käiks, siis ilmselt meie suhe ei püsiks ka, sest mul hakkaks lihtsalt igav, ma ei oleks meie suhtega rahul ja oma eelmisest suhtest ma juba nägin, milliseks ma siis muutusin, kui ma mitte millegagi rahul polnud.. Päris hull oli 😂
Ärge nüüd mõelge, et Urmet ei taha meiega koos midagi teha või kuskil käia vms. Tahab küll! Lihtsalt mina pean enamasti nende asjade algataja olema.
Kui Urmetiga kuskile minna või midagi teha, siis peab talle seda mitu korda meelde tuletama ja kui midagi on vaja selleks korraldada, siis ei tasu seda ka tema hooleks jätta, sest muidu me lihtsalt mõtleme kuu aega hiljem, et krt, me pidime ju seal ära käima aga noh, ikka pole jõudnud- eks järgmine suvi siis jõuab jne.. 
Kui ma midagi välja olen mõelnud ja meil koos kuskil käidud saab, või oleme teinud midagi, mida ta üksi ei oleks teinud, siis enamasti on nii, et ta ise on palju rohkem sellest tehtust vaimustuses kui mina. 
Ja kui me kuskile minna ei saa ja ega haapsalus pole ka väga midagi teha, siis peab tegelema lihtsalt kodus millegagi, mis mõlemale meeldib. Vahet vist isegi pole millega, peaasi, et koos. Me enamasti käime lihtsalt koos jalutamas, asi, mida me väga pikalt siin koos pidime tegema oli remont aga no seda ma küll kellegile ei soovita 😂 kes koos remonti on teinud, need teavad.. aga me peame seda siin korteris ikka natukene veel tegema, enne kui kõik valmis on.  
Ja väga tihti me lihtsalt tekitame endale sellise aja, et me saame kobida kuskil seitsmest juba diivani peale, sooja teki sisse telkut vaatama- kui Lizzu meiega liitub, siis vaatame tavaliselt mõnda lahedat multikat ( Jääaeg, Kruudid, Vaprake, Rapuntsel vms), kui Lizzu ei viitsi meiega telekat vaadata, siis vaatame enamasti mõnda tõestisündinud loo põhjal tehtud filmi. ja lihtsalt lösutamegi mõnusalt terve õhtu diivanil ja näksime kõike head-paremat. 

Ahjaa, selle igal pool käimise ja asjade ette võtmisega unustasin mainida, et õnneks on Urmetil selline lahe emps, kes tahab ka tihti kuskil käia  ja nii me lähme näiteks täiesti tema algatusel aasta lõpus spaasse. Minul oleks Urmeti veenmine ilmselt keerulisemalt läinud aga kui tal ema ka ütleb, et lähme muidugi jne, siis on asi pm otsustatud. 😃

Ilmselgelt on meil koos hea olla 😅
Nüüd pilte otsides avastasin, et meil ei olegi vist koos ühtegi normaalset pilti.






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar