esmaspäev, 17. detsember 2018

Juustest ja meigist ehk ripsmetušš ja beebilapid 😅

Teate, ma pole reaalselt mitte kunagi juuksuris käinud. Miks? Sest mul pole selleks vajadust olnud.
Kuni kuskil üheteist aastaseni lõikas mu juukseid ema, ta lõikas tegelt poolel külal juukseid, sest me elasime ühes suvalises väikses külas ja otseloomulikult ei olnud seal mingit juuksurit.
Ja ema lõikas mul juukseid täpselt nii kaua, kuni ta mu juuksed vähemalt minuarvates ära rikkus. Peale seda olen ma ainult ise oma juukseid lõiganud ja värvinud, ja ma arvan, et see tuleb mul suhteliselt hästi välja, sest päris tihti küsitakse, kes mu juuksur on või kus ma juuksuris käin vms.
Nii ma istun praegugi kodus, juuksevärv peas ja kirjutan seda blogi siin.
Kas keegi teine värvib ka veel ise oma juukseid? 
Või olen ma ainuke imelik, kes peab juuksuris raha raiskamist mõttetuks? Ja muidugi kardan ma ka seda, et keegi mu juuksed pers*e keerab. Sest neid näiteid võiks ma siia mitmeid kirjutada aga
üheks näiteks on mu õde, kellel on tagumikuni juuksed, ta käis kaks aasta tagasi esimest korda juuksuris, tahtis omale hõbehalle juukseid, enda omad olid tal sellised helepruunid ja otsad olid blondid. Juuksuri väitel pidi see igati teostatav olema ja pärast olid ta juuksed halli, lilla laigulised ja no midagi ilusat seal ei olnud ja maksma läks see üle saja euro. Mainin ka selle ära, et tegemist ei olnud mingi suvalise nurgataguse salongiga vaid kiidetud juuksuriga Tartu kesklinnas. Peale seda on ka tema arvamusel, et laseb ainult mul oma juukseid lõigata ja värvida.
Rohkem ma vist ei teagi väga kedagi, kes aeg-ajalt juuksuris ei käi.




Ja kui ma juba juustest kirjutan, siis ei saa ma rääkimata jätta ka lapse juustest.
Seda vist pole mõtet mainidagi, et ma lõikan tal ise tukka ja juukseotsi aga see mis ta ise eile oma juustega tegi, on küll mainimist väärt.
Vnoh vaadake parem ise. Ja see on veekindel marker tal seal peas.
Kus me siis see aeg olime? Mina olin suures toas, sest ma ei tahtnud Urmetil ja ta isal jalus olla, sest nad lõpetavad meil siin vaikselt remonti.
Lizzu lõikas endal ükskord tukka ka aga seda ta enam ei julge teha, sest me ütlesime, et me peame tal siis kõik juuksed ära lõikama, kui ta veel oma tukka lõikab ja siiamaani pole ta seda rohkem teinud.

Nüüd siis meikimisest, ainukesed asjad mida ma oma näol tõesti igapäevaselt kasutan ongi beebilapid. Need on meil kodus täiesti asendamatud asjad, need toimivad nimelt iga pleki vastu, mida ma muud moodi maha ei saa. Näiteks isegi mustikased käed saab beebilappidega puhtaks.
Suhteliselt tihti kasutan ka ripsmetušši, lainerit ja kulmu värvi.
Jumestuskreemi, puudrit, lauvärve (kümnetest on tänu Lizzule vaid mõned järgi jäänud) kasutan vaid siis, kui käin väljas, sünnipäevadel või tööl, sest no klubis töötamine on ju ikkagi klubis olemine ja klubis ilma meigita ei käida ju 😁




No pm näen ma meigiga välja selline, juuksed pole siin muidugi korda tehtud ja meigi ''oskused'' on ka insta viie sekundi videotest pärit 😂

Jap, täpselt nii hull nagu esimesel pildil näengi ma enamus ajast kodus välja aga Urmet arvab, et ma olen nii ka ilus, või vähemalt väidab ta nii, niiet pole hullu ilmselt 😃

Ja ma ei tea mis värk nende piltidega on, need lihtsalt ei lähe nii paika nagu ma tahan 😕

1 kommentaar:

  1. Ônneks ei ole sa viimane, kes juuksuris ei käi. Ei lase ka kedagi enda juurde kallale peale iseenda või õe. Lõikan alati ise ja värvin samuti. Juuksuri "loominguga" pole kordagi rahul olnud ja nii see läinud on. Vãhemalt tean, palju maha v6tta mitte ei tule sealt välja poole lühemate juustega ja x järguga mis s6na ei kuula.
    HG lôikust lasen s6brannal teha, kuna tean tema nö käekirja ja tean ka, et ta pekki ei keeraks��

    VastaKustuta