laupäev, 13. aprill 2019

Sander Õigus - ''Neljanda seina taga''

Ma pole tegelikult eriline teatris/kinos/kontsertitel käia. Isegi ''Tõde ja õigust'' ei viitsinud ma vaatama minna, sest noh, minu arvates ei ole mitte ükski film väärt kolme tundi paigal istumist.
Viimati käisin vist üldse midagi vaatamas põhikooli ajal, sest siis sai tundidest vähemalt ära- annab tunda onju?💁 😂

Nüüd eilsest õhtust ja standupist.
Nii, kui mulle feissis ette viskas, et Sander Õigus tuleb ka Haapsallu, siis ma juba teadsin, et ma olen seal 100% kindlalt kohal.
Urmet ja ta väike vend tulid ka. Väike ehk siis 13a aga ropendab nkn kordades rohkem kui ükskõik milline täiskasvanu, niiet jamh..
Saal oli peaaegu välja müüdud, mõned üksikud vabad kohad olid jäänud.

Soojendasid Daniel Veinbergs, Roger Andre ja Mikael Meema.
Kui varasemalt olid mu lemmikud Sander ja Mikael siis see mis Roger eile tegi - no see oli puhas kuld.
Teate ju küll seda kui keegi on rääkind mingi ulme hea nalja aga siis muutub kõik vaikseks ja oleks nagu aeg endal ka ära lõpetada aga no.. Mida normaalsem olla üritad, seda hullemini naerma hakkad..

Niiet nüüd ma tean, et see kutt teeb ka head nalja - varem ma lihtsalt ei olnud temast väga midagi kuulnud, välja arvatud muidugi see ''Tallinn-Tartu sõidujagamisgrupp'' 😃

Aga üldiselt oli see eilne standup megaa hea ja soovitan kõigil seda vaatama minna.
 2h mõnusat olemist ja kõhulihased saavad ka samal ajal treenitud.





reede, 12. aprill 2019

Naudime ilma ja viimaseid vabasid päevi


Jap..
Mina lähen järgmine nädal uuesti tööle ja Lizzu läheb tagasi lasteaeda.
Ja kuna ma tean, et ma suvel väga puhata ei saa, siis naudin ma praegu neid viimaseid päevi täiegaa..
Me oleme kõndind selle viimase nädala jooksul kümneid kilomeetreid, kusjuures Lizzu peab isegi paremini vastu kui ma oleksin osanud arvata. Näiteks käisime me Marimets rabas, rada oli natuke rohkem kui 9km pikk ja Lizzu kõndis/jooksis selle ilusti ilma vingumiseta ära.
Aa ja peale rabas käiku sai meil ka selle aasta esimene grill tehtud. Nagu ikka maitseb see esimene grill palju paremini kui suve lõpu poole. 😀
Lisaks oleme käinud viimastel päevadel väga, väga palju õues jalutamas.
Praegu on ka ideaalne aeg detektorismiga tegelemiseks, sest põllud on sügisel läbi küntud ja külvi pole veel tehtud. Otseloomulikult on kõik maaomanikega läbiräägitud jne.. Niiet sellega tegeleme me ka siin järjepidevalt. Isegi Lizzule meeldib põldudel käia, Mirrust ei tasu rääkidagi.
Jooksevad võidu ja otsivad rotte 😅
Aga näiteks ka eile õhtune jalutuskäik venis natuke pikemaks kui alguses mõtlesime, u 7km ja tee asemel läksime me hoopis üle põldude, et ikka huvitavam oleks.
Sellel jalutamisel ja käimisel on tegelikult ka väike point. Nimelt kahe nädala pärast toimub Ridala jüriöö jooks, mille pikkus on 4,9km ja ma tahaks, et ta jõuaks selle see aasta terves pikkuses ära joosta. Ilmselt jõuab ka. Isegi eelmine aasta jooksis ja kõndis ta vahelduva eduga terve raja lõpuni.
Siis motiveeris ta ennast lõpus saadava šokolaadiga, kohe näha, et emme tütar 😅

Ja kõik kes te siin lähedal elate, vedage siis ennast ka ikka ilusti 23.aprill toimuvale Ridala jüriööjooksule/matkale kohale, rohkem infot saab fbst, kus on tehtud selle kohta ka eraldi üritus.

Mis me siin siis veel peale põldude peal ringi kondamise teinud oleme?

Kuna ilm läks siin korraks natuke halvemaks siis eile käisime me Fra Mare Thalasso spaas ja kasutasime ära sünnipäevaks saadud 3 tunnised kinkekaardid. Lihtsalt lebotasime mullivannis, ujusime ja käisime saunades. Kusjuures ma ei teadnudki, et seal 6 erinevat sauna on. Me käisime muidugi kõik peale ühe nii läbi nagu peab. Ühe soome sauna jätsime vahelel, sest üks soome saun oli 60 kraadi ja teine 90 kraadi ja muidugi jätsime me siis selle 60 kraadise sauna vahele.

Üliiimõnus oli..

Isegi Lizzu käis korraks õuebsseinist läbi







laupäev, 6. aprill 2019

Neljapäevane jalatrenn treeneriga

Pole just raske arvata miks ma sellest alles täna kirjutan onju..
Ülejärgmine päev ikkagi..
Mul oli treeneriga koos viimati jalatrenn äkki mingi kaks kuud tagasi. Kusjuures üksi tehes ei ole ma mitte kordagi saanud oma lihaseid nii valusaks, et ei kannata liigutada või püsti tulla.
Nüüd ma tean miks see nii on.. Sain alles nüüd sellele pihta, miks treenerig tehtud trennid on paaalju raskemad kui üksinda tehtud.
Koos trenni tehes on alati nii, et ma ise väga ei loe oma kordusi aga kuna ma nüüd olin nii pikalt üksinda teinud, siis automaatselt lugesin ise ka kaasa. Minul sai mõttes juba 15x kui treener ütles kõva häälega, nii 10x tehtud, 10x veel jäänud..  Ma olin nagu, krt võtaks kumb meist nüüd nii võssa selle lugemisega pani.. Aga tegin muidugi ilusti siis veel need 10x ära.
Teine ''nipp'' on tal see, et kui ma pean tegema 12 kordust ja enda arvates on mul veel viimane teha, siis ta ütleb kõrvalt et väga hästi, kaks viimast veel.. Ja no ikka teed siis need kaks viimast ju ilusti ära.
Üksi tehes oleks ilmselt ainult selle viimase veel mingi nipiga tehtud saanud.
Ja lisaks sellele ''valesti'' lugemisele toetas ta mulle raskust juurde, kui ma hackil säärt tegin..
Ja veel, lisaks kõigele muule olin ma ju ise ka veel jalatrennist viimasel ajal mõned korrad viilind.
Niiet pole tegelikult mingi ime, et ma täna voodist püstigi ei saa. Vetsus käisin ka kikivarvul (lihased andsid nii kõige vähem tunda) ja siis mõtlesin, et sinna ma jäängi, nagu ausalt, väga hull on.
Eile olin Lizzuga pm hommikust õhtuni väljas, jalutasime metsas, tegime jooksuvõistlust ja mida kõike veel.
Lootsin, et mida rohkem ma liigun seda vähem mul lihased täna tunda annavad aga no ei ole mingit vahet. Lisaks proovisin ma ühe tuttava käest saadud nippi. Peale trenni pessu minnes pesta vaheldumisi nii kuuma kui ka külma veega ja see pidavat lihasvalu vähendama aga nagu näha siis ei aitand seegi.
Nüüd peangi ennast läbi valu püsti ajama ja liigutama vaikselt hakama, sest nii ilusat ilma ei saa ju maha magada.
Muide, teisipäevaks lubab lörtsi, niiet vut-vut õue ilma nautima.

kolmapäev, 3. aprill 2019

Kevad käes



Pole juba mingi nädalake siia ühtegi postitust jõudnud teha.
Üheks põhjuseks on muidugi ilus ilm, mis õue ajab. Täna sai juba esimene päikegi ära võetud. Lizzu arvas muidugi, et kui mul pole riideid siis pole tal ka neid vaja ja nii ta jooksiski natuke aega paljajalu ringi.
Kui me väiksed olime, siis meile räägiti iga aasta, et enne ei tohi maas istuda ega paljajalu käia kui esimene äike ära on olnud. Siinpool Eestit ei tea sellest jutust keegi mitte midagi aganoh, järelkult see siin siis ei kehti ka, niiet las laps jookseb 😃
Kusjuures ise ta oli eriti uhke oma mustade jalgade üle.


Teiseks asjaks miks ma pole eriti siia midagi kirjutada jõudnud on see, et ma olen nüüd vähe tõsisemalt tegelenud omale töö leidmisega. Ja sellega on nüüd siis selline lugu, et töökohti jagub aga kohti kus ka palka makstakse.... Vot nendega on vähe halvemad lood.
Olen siin käinud juba ka paaril töövestlusel aga midagi kindlat veel pole. Üks vestlus oli eriti absurdne, mulle visati ette eelmise proovipäeval käia töö ja kästi seda kommenteerida. Lisaks jäi silma veel see kuidas juhatajad ise oma tööliste üle naersid, samalajal rõhutades, kui tähtsad on nende jaoks tööliste omavahelised suhted ja kui hoolega nad omale töölisi valivad jne.. Ühesõnaga kindel ei.
Missiis, et ma lähen tööle ainult selleks, et natuke raha omale koguda aga no kui esimene kokkupuude on juba selline, et sinna majja ma rohkem ei läheks- siis ega  ei lähegi.

Lisaks tegeleme me hetkel aktiivselt sügisese reisi planeerimisega. Ja kuna me ei suuda mitte kuidagi otsustada, kuhu me siis ikkagi minna võiks ja kui kauaks, siis nüüd on tekkinud üldsegi selline varjant, et äkki lähme me täitsa mitmeks kuuks Eestist minema ja rändame natuke ringi, sestet miks mitte.

Aga kuna me tahaks ka juba praegu kuskile minna või lihtsalt mõnusalt aega veeta siis nüüd ma hakkangi jälle Eesti mõisasid ja spaasid googeldama. Või ehk suudame me seekord midagi muud põnevat välja mõelda, kes teab..


teisipäev, 26. märts 2019

Toitumiskava

Nii.. Ma kirjutasin eelmise postituse lõppu, et otsin mõne toitumiskava ülesse ja hakkan siis sellest 100% kinni pidama jne...
Aga teate mis eile hommikul juhtus, kui ma endale ühe oma vanadest toitumiskavadest ette võtsin?
Juhtus see, et ma mõtlesin kõigele sellele mida ma kaks aastat tagasi tegin. Ma jälgisin pool aastat, igat ampsu mis ma suhu panin. Ärkasin hommikuti tavapärasest tund aega varem ülesse, et ma jõuaks ilusti oma hommikusöögi valmis teha ja ära süüa. Lõuna oli tööle kaasa tehtud ja õhtu sööki hakkasin alati peale koju jõudmist tegema. Lisaks kulus meeeletu aeg sellele, et kõik toiduained alati ära kaaluda ja siis veel see makrote arvutamine.. Vb ma võtsin siis seda asja liiga tõsiselt võima ka ei tea aga no kui ma eile hommikul selle toitumiskava läbi sirvisin, siis ainuke asi millele ma mõtlesin oli see, et persse see toitumiskava. Ma ei viitsi...

Ja hakkasin trenni asju kokku panema.. 
Muide, enne trenni käisime burksi söömas 😂



Nagu päriselt.. Selle ajaga mis ma igasugu toidu kaalumistele ja arvutamistele raiskan jõuan ma kõik need üle söödud kalorid trennis ära kulutada. Eilne trenn annab täna ikka korralikult tunda, kõik lihasgrupid millele ma midagigi tegin on mõnusalt valusad.

Aga jah, seda toitumiskavade teemat tee siit blogist ikkagi lugeda ei saa..
Ja ma ei saa endale suveks kõhulihaseid ikkagi välja aga noh.. missealikka 💁
Edu kõigile dieeditajatele 😝


reede, 22. märts 2019

Kuus kuud trenni

Tükk aega mõtlesin kas panna pealkirjaks ''pool aastat'' või ''kuus kuud'' aga kuus kuud kõlab vist ikka veidi uhkemalt. 😃
Tegelikult oleksin ma pidanud juba peaaegu nädal aega tagasi selle mõõdupostituse siia üles panema aga kuna ma ise teadsin, et seekord pole mõõtude erinevused enam nii suured (kui üldse midagi on) siis polnud nagu erilist viitsimist ennast mõõtma hakata jne.. 
Nüüd sai see siiski tehtud. 
Aga enne veel kui ma mõõdud siia kirja panen, siis selle postituse tegemisega sain ma aru, et ma olen juba VIIS jõusaali trenni vahele jätnud. 😕
Eelmine nädal empsi juures olles tegime küll õega kaks korda tema kodust trennikava aga no see pole ju ikkagi see, mis jõusaali oma ja no üldsegi pean ma tunnistama, et ma olen viimasel ajal trennides ka natuke viilinud.. 
Täitsa häbi on nüüd seda siia kirja panna aga no nii on.. 
Ma isegi ei tea miks ma ennast see nädal trenni pole ajanud... 
Täna lähen teen selle tissi trenni ära ja siis on mul ilmselt jälle mott tagasi ja ei viili enam nii. Vähemalt ma loodan, et nii on 😃

Aga nüüd siis mõõdud, lisan siia algsed (17.09.2018) ja tänased (22.03.2019) mõõdud.
Kahe kuu taguseid ei ole mõtet siia lisada, sest ainult mõni number erineb 1-2cm võrra aga kui kellegile pakub huvi siis neid mõõte näeb SIIT
Kaal on kahe kuu taguse ajaga võrreldes vähenenud, kaalun praegu umbes 57kg varasema 60kg asemel.

Algsed:

Käsivarre ümbermõõt 27cm

Rinnaümbermõõt 92cm
Taljeümbermõõt 75cm
Kõhuümbermõõt (mõõdetud naba kõrguselt) 80cm
Puusaümbermõõt 92,5cm
Reie ümbermõõt (mõõdetud kõige laiemast kohast :D) 53cm
Sääre ümbermõõt 32cm


Tänased: 

Käsivarre ümbermõõt 26,5cm
Rinnaümbermõõt 84cm
Taljeümbermõõt  66cm
Kõhuümbermõõt 72cm
Puusaümbermõõt 86cm
Kann 95cm
Reie ümbermõõt 55cm
Jalg, kohe põlve ülevalt 42cm
Sääre ümbermõõt 33cm

Lisan siia siis ühe pildi ka, sest Urmeti teooria on, et kõik mehed (ja neid käib siin blogis suhteliselt palju) käivadki siin sellepärast, et äkki ma olen jälle mõne pildi lisanud, sest no mehed lugeda ju ikka ei viitsi 😂
Sellessuhtes, et ta ilmselt räägib oma kogemustest aga vot seda ma ei teagi, kas ta ise ka ''loeb'' mõnda blogi v ei..

Toitumisega on lood ikka sellised nagu need on aga proovin nüüd lähipäevil mõne oma vana toitumiskava üles otsida.
Rannahooaeg ikkagi tulemas ju 😂
Tegelikult ei, lihtsalt kui ma ei näe enam tulemusi, siis ei ole mul ka motivatsiooni ennast nii palju liigutada ja kui ma juba hakkan vabandusi leidma, siis ma tean, et nendest mul puudust ei tule. Niiet katsetan lähiajal mõnda toitumiskava, jälgin seda 100% ja siis annan teile ka teada kuidas/mis toimib.

Aga praegu päikest ja eks ma varsti jälle kirjutan siia midagi ✋


teisipäev, 19. märts 2019

Möödunud nädal


Tegelikult oleks vist õigem öelda, möödunud/eelnevad seitse päeva aga no mis seal ikka vahet on. Need kes blogi järjepidevalt loevad, teavad, et ma olin terve eelmise nädala kodust eemal ja tänu sellele ka arvutist/blogist eemal.
Veetsime siis möödunud nädala Lizzuga Lõuna-Eestis mu emal ja õel külas. Eile õhtul jõudsime lõpuks koju tagasi. Lõpuks, sellepärast, et nii mõnus on kodus olla, kui oled nädala eemal olnud. Koduigatsusest ei tea Lizzu täpselt samamoodi nagu minagi, mitte midagi. Alles bussiga Tartust-Tallinnasse sõites hakkas ta rääkima, et igatseb Urmetit väga ja tahaks juba koju jõuda.
Enne ära tulekut oli tema jaoks pigem probleemiks see, et ta ei näe nüüd jälle tädi Sevet tükk aega.

Mis me selle nädala jooksul siis ära jõudsime teha?

Sõita bussiga kokku üle 10 tunni. Kusjuures kilekotte ega paberit (mida sai hunnikutes kaasa võetud) ei pidandki kasutama. Mitte kummalgi meist ei hakanud ühegi bussi peal halb, mis on ikka täiega ime. Sest paar kuud tagasi pidime bussiga umbes 50km sõitma ja siis Lizzu oksendas mingi kümme korda selle aja jooksul ja ega mul endalgi parem olla ei olnud.
Niiet seekord läks selle bussisõiduga ikka üleootuste hästi.
Võibolla oli asi ka selles, et ma valisin sõiduks ainult Lux Expressi busse, sest minu arust on need palju mugavamad ja nendes on palju rohkem ruumi ja muidugi need tahvlikad ka mis nendes on.
Vaatasime nii mõnegi multika nendest ära.

Muidugi olime hästi palju aega mu empsi ja õega koos.
Kuna ilmad olid nii lögased, siis ega õues ei olnudki väga midagi teha, vähemalt pool seal veedetud ajast Lizzu lihtsalt joonistas. Kümneid pilte.. ja siis kõik ülejäänud pidid neid vaatama ja ''VAU!'' ütlema.
Siis käisime me veel Seve ja Lizzuga paar korda Tartus, niisama söömas ja raha raiskamas.
Kõlab targalt, onju?
Muidugi nägin ma ka päris palju vanu tuttavaid (kellest mõni oleks võinud vabalt ka nägemata jääda 😅) enamusi neist oli siiski väga, väga tore näha.
Reedel hoidis Seve Lizzut et ma saaksin välja minna, siinkohal võiks ju kirjutada, et ta täitsa vabatahtlikult ja hea meelega hoidis teda aga no Seve puhul pole ilmselgelt tasuta lõunaid olemas ja kõik tuleb kinni maksta 😂
See tasus ennast muidugi täiega ära ja mul oli üks eriti mõnus õhtu üle väga pika aja.

Aga enamiku aega olime me siiski täiesti niisama empsi juures ja ma nautisin seda, kuidas tibu vahelduseks teistele ka peale minu närvidele käib.
Praegu ilmselt puhkavad nii mul ema, õde kui ka nende kass ja koer oma närve ja on mega õnnelikud, et me nii kaugel elame ja harva külla satume.

Sama söögikoht, sama laud, sama laps
piltide vahe - kolm aastat

Enamus aega lasin seal ringi nii nagu
ma esimesel pildil välja näen 😃
Tundsin koduselt ennast 😅