kolmapäev, 15. mai 2019

Puugid ja vaktsineerimine

Neid on praegu lihtsalt niiii palju. Mirrult saab peale igat jalutuskäiku mõned. Me ise ka avastame ikka igapäev mõne enda pealt jalutamast. 
Miks ma nendest väikestest vastikutest elukatest siia üldse kirjutan? 
Sellepärast, et mul't  on juba mingi kümme korda kindlasti küsitud, et kas me oleme ikka vaktsineeritud? Aga ei, ei ole. 
Miks? Sest ma ei pea seda vajalikuks. 
Miks? Sest...
Puukborrelioosi vastu pole ju võimalik vaktsineerida. Muidu seda võiks isegi teha.
Ja puukentsefaliidi vastu pole minu arvates mõtet vaktsineerida. 
Ma olen 101% kindel, et ma ise olen selle juba kunagi ära põdenud, sest meil oli reaalselt väiksena suviti igapäev mõni puuk kes oli juba ''sisse läinud''. Ehk siis mul on olnud sadu, sadu puuke ja no ma oletan, et mõni neist ikka oli nakatunud. Võinoh ma vähemalt loodan, et oli. 😃

Ja Lizzu? 
Esiteks kui suur on tõenäosus, et haige puuk leiab Lizzu üles? 
Suhteliselt väike aga ikkagi võimalik.
Teiseks, selleks, et Lizzu nakatuks peab jõudma see puuk olema tal tunde kinni. Aga see on juba peaaegu, et võimatu, sest ma kontrollin ta igaõhtu enne magama minemist korralikult üle.. 
Aga noh, pm võb ju juhtuda, et puuk ikkagi jõuab tal mingi valemiga nii kaua kinni olla, et ta nakatub. 
Jah, aga enamus nakatanutest põevad entsefaliidi läbi vähema kui nädalaga ja lapsed pidid seda põdema palju kergemalt kui täiskasvanud. 

Ja vaktsineerimise lehelt võib lugeda järgneva lause: 

Kolmandikul nakatunutest võib viirus tungida ajju ja põhjustada meningiiti (ajukelmepõletik) või meningoentsefaliiti (aju ja ajukelmete põletik). Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Enamus haigetest paraneb, kuid jääda võivad tüsistused, nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Haigus võib lõppeda ka surmaga.

Jah, lõpp on päris kole aga tegelikult ma arvan, et see kolmandikul nakatanutest VÕIB tekkida.... ja VÕIVAD jääda tüsistused, mitte ei jää.. ei ole piisav põhjus lasta last vaktsineerida, sest minuarust on see tõenäosus tõesti nii väike, et suurema tõenäosusega võib saada surma liikluses või ükskõik kuidas muud moodi aga läbi puugihammustuse.. Vaevalt küll.. 

Mis te sellest puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisest arvate, peate vajalikuks? 
Olete vaktsineeritud? 

teisipäev, 14. mai 2019

Trennist

Nendega on kõik suuper hästi. Kava pole vahepeal otseselt muutunud aga kuna me teeme nüüd treeneriga jalga üle nädala koos, siis temaga me kavast kinni ei pea. Näiteks eile tegimegi koos jalatrenni ja kümnest harjutusest 5 olid kannile, niiet teeme nii nagu tema parasjagu vajalikumaks peab. Treeneriga koos teemegi enamasti erinevaid asju, et oleks põnevam ja noh... raskem ka.
Ma pole viimase kuu jooksul kindlasti ühtegi trenni vahele jätnud, vb juba isegi kahe kuu jooksul.
Mõõdud mõõtsin ka täna ära aga kuna need on kahe kuu taguse ajaga pigem kõik cm või kahe võrra suuremaks muutund siis ma ei hakka neid siia kirja panema 😃 kusjuures kaal on endiselt sama - veidi alla 60kg. Niiet tegelikult peaks ma ennast ka toitumisega kätte võtma aga no lihtsalt ei viitsi.




Ma ei mäleta kas ma sellest lõuatõmbamisest olen kirjutanud v ei aga siis kui ma jaanuaris hakkasin proovima, siis ma ei jõudnud ikka mitte üldsegi. Kuu aega harjutasin ja siis tuli esimene lõuatõmme ära. Praegu jõuan mingi 3 tükki teha, kui lihased pole valusad 😃 aga no enamasti need ikkagi on valusad ja siis on nendega suht keeruline. 
Lisaks mõtlesime me üks õhtu Lizzuga, et me peaks ikka hundiratast ja saltosid ka oskma. Hundirattaga on kergem, selle saime me pm ühe õhtuga selgeks aga saltodega on vähe keerulisem, kuna ma olen omale kunagi niiii haiget saltoga teinud, et enam lihtsalt ei julge. Aga noh, Lizzu arvab et neid peaks ka ikka oskama, niiet mul ei jää muud üle kui need ka lähiajal jälle selgeks õppida. Kui keegi oskab õpetada või nõu anda siis.. Sa tead et ma ootan su kirja 😉



kolmapäev, 8. mai 2019

Lizzu sai 4! ja kõige margim asi mis mul kunagi juhtunud on

Sünnipäeva me otseselt ei pidanudki, sest lasteaias polnud ta nii pikalt käinud ja teisi tema vanuseid ka ei olnud väga kutsuda. Nii istusimegi õigel päeval lihtsalt Gerda juures, sõime kooki ja Lizzu sai endale ka mõned kingitused ja nädalavahetusel läksime Skyparki nagu ta soovis.
Tahtis eriti suurt batuudikeskust - sai. 
Olime seal üle kahe tunni ja väga tore oli. Rahvast oli meeletult palju.





Ja kui nüüd rääkida sellest kui tore oli siis ma ei saa rääkimata jätta ka kõige piinlikumast asjast mis mul kunagi juhtunud on... Vnoh, vaata pilti ↓


Jap... Kuidas see mul õnnestus? No tegelt ma süüdistaks selles Urmeti venda Roometit.
Me ronisime Lizzuga kaasa suurde ''mängumajja'' ilmselt teate küll mida ma mõtlen. Need suured võrgust ja pehmendustega kaetud torudest ronimis ''puurid'' kus on igasugu takistused ja asjad sees.
No me siis ronisime seal kuni me sattusime sellisesse kohta kus oli vääga kõrge liumägi ja mõtlesime et me laseme sealt ka siis alla janoh ma ei jõudnud veel istudagi, olin küljega ja küsisin, et kas Gerda laseb ka alla, kui Roomet lükkas mu nii alla, et mai teagi kas ma jäin kuskile kinni vms aga no katki need püksid läksid. Mul pole elusees nii mark olnud aga õnneks oli mul seljas Urmeti pusa mida andis alla venitada ja siis see natukene ikka kattis ja nii ma siis lasin pm palja persega mööda kaubanduskeskust ringi ja otsisin mõnda riiete poodi. Õnneks leidsin suht kähku omale okeid püksid ja läksin tagasi. Liugu ma enam muidugi laskma ei läinud.