teisipäev, 25. detsember 2018

Minu esimesed ''traditsioonilised'' jõulud

Traditsioonilised ei ole ilmsellt päris õige sõna, sellepäras ma ka selle jutumärkidesse panin.  Tegelikult olid need minu jaoks üldse esimesed jõulud, kus sai jõule tähistatud enam-vähem nii nagu need olema peaksid. Muidugi olin ka eelnevatel aastatel jõulude ajal jõulutoite teinud aga mitte kunagi polnud käinud meil jõuluvana külas ja vähemalt viimased 7-8 aastat polnud ma ka oma perega jõule veetnud. Viimased kolm aastat olin lihtsalt koos lapse ja õega olnud ja söönud verivorste ja niisama istunud.

Kusjuures, meil ei peetud ka väiksena kodus jõule. Ma ise ei olnudki kunagi nii selle peale mõelnud aga kui Gerda (Urmeti ema) minult selle kohta küsis, siis ma pidin ikka korraks järele mõtlema, mis meil seal kodus siis jõulude ajal toimus aga ega seal midagi toredat polnud. Kingitused saime jõuluvanalt lasteaiast, kodus mingeid erilisi sööke ega ka koos istumist ei tehtud, isa vb jõi oma sõpradega meie juures, enamus aastatel ei olnud meil minu mäletamist mööda isegi kuuske toas, mis siis, et me elasime täiesti metsa sees. Igatahes midagi meeldejäävat ja toredat polnud.

Aga nagu arvata võib, siis see aasta olid asjad teistmoodi.
Lisaks sellele, et meil käis jõuluvana, olid meil külas ka minu õde, Urmeti pere, onu ja tädipoeg.
Meil oli toas päris kuusk, mis on ikka korralik, maast-laeni. Lõhnab hästi ja näeb nii armas välja!
Kodus me see aasta veel piparkooke teinud pole - kes teab, äkki veel jõuame aga selle eest sai Lizzu nii Urmeti tädi, kui ka Urmeti emaga piparkooke küpsetada. Aitäh teile!
Ja kuna ma tean, et meie jõuluvana võib ka siia blogisse ära eksida, siis suuured- suured tänud ka sulle meie kõigi poolt! Nii tore olid! Ja muidugi üldse Suured tänud kõikidele asjaosalistele.

Piltide pealt tundub, et me ainult jõime, tegelt me ikka sõime ka 😅😂




Jõuluvanale oli ju vaja luuletust ja kuna ma ühtegi ei teadnud sai üks kiiresti välja mõeldud.


Meie pere jõulud!


Kõik siin koos me oleme
ainult jõuluvana pole veel
Kõhud kõigil täis on saand,
kui maja ette sõidab saan.
Kõigil hakkab järsku kiire,
siblivad ringi, nagu hiired
Urmet viimast lonksu võtab
mina ukse vastu tõttan
Gerda juba teab mis toimub
kokkupoole sätib toidud.
Mehis kiirelt pitsi teeb,
Temagi teab, mis ootab ees..
Meil on siin ka mõned noored
Robi, Severiin ja Roomet
kõik nad istuvad ekraanide taga
ja asjast üldse midagi ei jaga
Lolli näoga vaatab Arvi-
kindlasti tal pole salmi!
Lizzu niinii õnnelik
huvitav, kas kaasas on ka päkapikk?

Aitähh, Volkswagen






2 kommentaari: