neljapäev, 15. november 2018

Minu hommikused mõtted elust ja elamisest! Või pigem küsimused..

Ärkasin täna varem kui tavaliselt - juba enne seitset. Aga kuna öösel olid mõlemad tudurotikesed mulle kaissu roninud ja ma ei tahtnud neid äratada, siis ma lihtsalt lösutasin voodis ja vaatasin kui armsad nad mõlemad mul ikka on. 😍
Ja kui ma seal niisama vedelesin siis tulid ju otseloomulikult mulle ka igasugused mõtted pähe.

Näiteks...

Mina olen selline, et kui mul tuleb mingi hull mõte pähe, siis ma selle suure tõenäosusega ka ära teen. Vahet pole kas selleks on, kuskile ronimine, millegi ajuvaba või esmapilgul võimatu tegemine (näiteks see, et tahaks ka olla ''fitness'' vormis) või kasvõi teise Eesti otsa kolimine - mille ma suutsin eelmine aasta kuskil kahe nädalaga ära korraldada.😅

Niiet mina üritan elada nii, et ma tagantjärele ei peaks mõtlema et mis oleks olnud/poleks olnud vms..   

Aga..
Urmetiga need asjad nii lihtsad pole.. 😁
Ta põhimõtteliselt võib mu mõtetega kaasa tulla aga see on ikkagi suhteliselt keeruline..
Näiteks käisime me ükskord Valgeranna seikluspargis.
Kuigi mul endal olid käed juba hullult väsinud ja valusad, siis ronisin ma juba ainult sellepärast järgmisele rajale, et näha kuidas ta mulle järgi ronib, sest ega nad sugulasega mulle ometi alla ei oleks saanud ju jääda... Siis sain ma teada, et ta kardab kõrgust   😂
Lisaks veel, ta oskab ujulas ujuda aga kui me siin Haapsalu lähedal karjääris ujumas käisime, siis seal ta ei julgend ujuda vnoh ujus seal kus ta teadis, et tal põhi all on. 

Niiet ta pole üldse nii hulljulge kui mina. Pigem selline tasakaalukas jne
Aga ma tean, et ta tahaks ka igalepoole minna jne aga ta ei ''viitsi'' võimaiteagi pm selline suhtumine , et miks peaks midagi muutma kui praegugi on piisavalt hea ju.
Aga nii on igav ju?

Kui keegi peaks nüüd mõtlema, miks ma talt ei küsi, miks ta näiteks kardab kõrgust või pole nii hull nagu mina vms siis võin juba praegu ära öelda, et ega ma talt mingit asjalikku vastust ei saaks 😃 

Lizzu on aga õnneks täpselt nagu mina. Hulljulged on ilmselt enamus lastest aga lisaks sellele ei tea Liz-Sandra ka midagi häbenemisest ega võõrastamisest.

JA MIKS MA SELLELE ÜLDSE MÕTLEMA HAKKASIN? 
SEST MA MÕTLESIN SELLELE, ET...    

Miks enamus käituvad nii nagu nad elaks igavesti? 
Tegelikult ihtsalt kulgevad läbi elu.

 Näiteks olen ma väga palju kuulnud ja lugenud sellest, et ohh, kuidas tahaks  minna maailma avastama aga ei minda, sest ollakse juba nii ''palju saavutanud'' ja ei taheta seda ära rikkuda.. 
Enamike puhul on see saavutus kahjuks ainult tööl käimine..
Aga samas läheb aeg ju aina edasi..

Või näiteks miks elatakse koos inimestega kelle vastu ei tunta enam midagi? 
Kõik ju teavad vähemalt ühte sellist paari? Tülitsetakse rohkem kui 'ilusti' koos ollakse...

Selle asemel, et enda (suhte puhul ka teise) aega raisata võiks ju teha ükskõik mida hing ihkab!

Miks nii paljud ei tee seda mida nad tegelikult teha tahaksid?

  



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar