teisipäev, 6. november 2018

Kasvatamata laps..

Ma isegi ei tea, millest täpselt nüüd juttu tuleb aga eks see näha ole, kui postitus valmis saab.
Nimelt on Liz-Sandra viimasel ajal täiesti segane.. Ilma liialdamata.. Segane..
Aga ainult minuga, teistega on kukupai.

Väike näide:
Kuna Lizzul on kodus laud ja kaks tooli, tänu millele saab ta kõikjale ronida, siis ei saa tema eest asju ära panna, lihtsalt ei ole mõtet. Tegelikkuses peaksin ma suutma talle lihtsalt ilusti seletades selgeks teha, et kõik asjad lihtsalt ei ole temale, sest kui ma paneks midagi kuskile, hästihästi kõrgele, siis on lihtsalt väga suur võimalus, et ta tõmbab endale selle selga või kukub ta lihtsalt kõrgemalt alla.
Ehk siis mõttetu!
Ja nüüd siis näite juurde. Ma olen keelanud tal viimased kolm päeva järjest oma meigiasjade puutumise.. Eiii, need ei  ole tema toas ja tema käeulatuses, täitsa kõrgel vannitoas on...
Ja mis te arvate, mis ta enne vannitoas tegi?
 Pani terve minu jumestuskreemi nukule pähe, sest Elsal oli ju vikerkaare juukseid vaja.. No miks..... juba kolmas päev järjest ja teda lihtsalt ei koti mida ma talle räägin. Olgu selleks siis see, et emme on kurb, kui sa emme meigi ära raiskad või, et kui sa kõik ära raiskad, siis ma pean kõik uued meigiasjad omale ostma ja sulle enam kommi ei saagi osta, sest raha saab otsa ka ju või, et kahjuks peame me Elsa minema viskama, kui sa talle igasugu jama pähe määrid...   
Aga ei, teda lihtsalt ei huvita...
Ja nii ma kaagutangi päevad läbi, et ei Liz-Sandra, nii küll ei tehta! või, et Liz-Sandra mida sa seal jälle teed? või, et kutsale ei või nii teha, sest ta on veel väike ja saab ka haiget.. või, et palun püüa nüüd minutike kannatada ja ma tulen ja annan sulle kohe, selle, teise või kolmanda.. AGA EI!!

Nüüd võib muidugi öelda, et ma lihtsalt ei tegele lapsega piisavalt vms aga see ei ole nii.. Ma pakun talle mitmeid, mitmeid kordi päevas välja, et paneks nüüd puslesid, joonistaks- varem võisime me lausa tunde koos joonistada, mängiks klotsidega, hoolitseks tema beebi eest või läheksime õue aga  ta on õues ka nagu metslane... 

Vahel ikka avastan, et issand, ma karjun ju 😲 
(Loodame, et mõni lastekaitse tegelane seda lugema ei juhtu 😅)
Või mõnda järgnevat geniaalset tegu vaadates, lihtsalt naeran, sest mida ma ikka temaga tegema peaks? 
Või kutsun ta enda juurde ja üritan talle ilusti kõik lahti seletada jne aga..
Ta nagunii lihtsalt ignob mind!
Mida te teete lastega, kui nad lihtsalt ei kuula? 


Ja siin
 pisikene 
näide sellest
mida saab 
peale hakata selle
üleliikse ajaga,
kui emme tema toas
eelmise jamaga
hõivatud on.. 



2 kommentaari:

  1. Mina arvan, et see on enamus kolmeste viga. Vähemalt minul esimese lapsega oli nii ja praegu kolmese poisiga on täpselt nii. Huvi pakuvad just emme asjad ning köögi kappide sisu.. See on muidugi mööduv :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jap,"kohutav kahene" aeg oli ka mööduv.. Kolmene on kordades hullem, niiet ei jõua neljase lolluseid ära oodata :D :D

      Kustuta