neljapäev, 29. november 2018

Milleks üldse treener?

Selle kahe ja poole kuu jooksul, mis ma jõusaalis käinud olen, on mul't ikka mitmeid, mitmeid kordi küsitud, et miks ma endale üldse treeneri võtsin?
Miks ma ei vaata lihtsalt netist mingeid harjutusi/videoid, neid on ju kõik kohad täis? 
Miks ma lihtsalt raiskan raha?

Milleks mul siis seda treenerit ikkagi vaja on?

  • Esiteks ei olnud mul aimu ka mis harjutused, mis lihastele mõeldud on. Võinoh ausalt öeldes ei olnud ma isegi kõikidest oma lihastest teadlik, mis nüüd ikka aeg-ajalt peale trenne tunda annavad 😅

  • Teiseks, ma võin ju videotest vaadata kuidas harjutused umbes välja nägema peaksid aga ilma treenerita ei oleks ma vist mitte ühtegi harjutust õigesti teha osanud.  Alustades kasvõi kangi õigesti kätte võtmisest ja no jalgade, õlgade, selja ja tagumiku õiges asendis hoidmisest ei ole mõtet rääkidagi. 

  • Kolmandaks, kõik inimesed ja nende eesmärgid on erinevad! See tähendab siis seda, et kui ma vaatan kuskil instas, et wow, vot nüüd ma lähengi neid harjutusi jõusaali tegema, siis ma arvan, et pooli harjutusi ma ei jõuaks teha ja teised pool oleksid sellised, mille tegemisel pole mitte mingit mõtet ehk siis rohkem mingid venitus/soojendus harjutused. Ja no kindlasti ei sobi kõigile ka ühed ja samad harjutused.

  • Neljandaks, MUGAVUS! Ma ei pea oma peaga mitte midagi välja mõtlema, ma tean täpselt, mida ma jõusaalis tegema pean, lähen, teen ära ja ongi trenn selleks korraks tehtud ja nii, et see trenn tõesti ka mõjub. 

  • Ja viiendaks see, et treeneriga on IGA trenn endast tõesti maksimumi andmine. Selle peale on nii mõnigi ütlend, et kui ise tahad, siis pingutad ka ju 100% aga teate, nii ei ole! 

Ma olen teinud täpselt sama kava nii treeneriga, kui ka üksi, on kaks asja, mis üksi tehes peaaegu, et alati juhtuvad. Esiteks siis üksi tehes teed kava ära aga see ei tundugi nii raske.
Miks? Sest kõiki keha hoiakuid jne lihtsalt ei jõua jälgida ja nii kui unustad näiteks õlad taha lükata, siis on kohe harjutus palju kergem ja enam ei ole lihastele maksimaalset mõju.
Ja teine varjant on siis see, et kavas on ette antud näiteks blokil seljatõmbed 20-25kg, üksi tehes võib juhtuda nii, et ainult esimene seeria tuleb 25kg ja ülejäänud kolm seeriat teed 20kg, miks? Sest tunned, et no tõesti ei jõua enam ju...
Samas eelmine ülakeha trenn sai treeneriga koos tehtud terve kava maksimaalselt pingutades läbi ja no kurat võtaks, siis jõudsin.. Aga üksi tehes, lihtsalt ei jõua. 
Ja lisaks sellele on treeneriga nii, et kui seerias on 15 kordust, siis ongi seerias 15 kordust, ei ole 12kordust, ei ole ka 13 kordust, 15 on! Ja nii jääbki!   




Juhuks kui treener seda lugema peaks siis.... Lihtsalt niisama, 
igaksjuhuks, mainin ära, et korduste pealt ei ole ma vist kordagi viilinud, pigem siis see esimene varjant 😅 või siis raskuste pealt.. 🙈



Nüüd ei jõua ma oma õhtust jalatrenni Kaisaga ära oodata, muide see on selle kavaga viimane jalatrenn, sest järgmisest nädalast on mul juba uus kava ja siis jagame kava kolmeks, praeguse ala-ja ülakeha asemel. Niiet sellest kirjutan ma ka kindlasti järgmine nädal täpsemalt.

Niiet jah, juba praegu hakkavad jalad vaikselt tunda andma 😂



esmaspäev, 26. november 2018

Lumiii ja jõuluootus

Mul pole vist mitte kunagi sellist jõulutunnet/jõuluootust olnud, nagu nüüd, see aasta on.
Juba nii väga ootan, et lund tuleks rohkem ja, et saaks kuuse tuppa tuua ja ära kaunistada jne.
Vähemalt kaks kuud põletan siin juba igaõhtuselt lõhnaküünlaid ka 😅
(kaneel, jõhvikas ja ahjuõun on parimad!).
Urmet arvab muidugi, et jõulude peale on väga vara mõelda, sest tervelt kuu on tegelikult veel aega ju..
Aga noh, ma muidugi ikka mõtlen ja räägin siin Lizzuga päkapikkudest ja jõuluvanast jne..😁

Ja õues on ka lihtsalt niii ilus...😍

Loodame, et see aasta tulevad ikka valged jõulud...
Minu arvates, lootust on, kui juba praegu lubab vähemalt nädala jagu iga öö külma.
Võibolla on see aasta jõuluootus ka sellepärast palju suurem, et oleme ju esimest aastat päris oma kodus ja saame teha kõike täpselt nii nagu ise tahame ja vb ka mingid kindlad traditsioonid välja mõelda jne..
Kes teab... aga mina igatahes ootan jõule niiii väga, vist isegi sama väga
kui Lizzugi. 😁


Kui ma täna hommikul ennast lõpuks voodist välja ajasin
ja avastasin, et õu on nii ilus valge, siis ütlesin seda muidugi kohe ka
Lizzule ja ta isegi ei mõelnud, mis ta nüüd teha võiks
vaid jooksis ruttu koridori endale kombet selga ja kummikuid jalga ajama.
Endal olid aind aluspüksid jalas 😂
aitasin ta siis ilusti riidesse ja saatsin õue.

Ja pole raske arvata mida ta esimese asjana õues tegi..
Otseloomulikult läks ta õue lund sööma 😁
Hiljem kui küsisin, et kuidas talle siis lumi maitses, väitis ta, et lumi on ikka väga maitsev!

Lasteaias räägiti neile küll juba eelmine aasta, et võivad saada ussid
ja mida kõike veel... Aga kes meist siis ise poleks samamoodi väiksena
lund ja jääpurikaid söönd ja ma küll ei ole kuulnud, et kellelgi
tänu sellele midagi juhtund oleks.
Niiet las sööb, palju jaksab 😃
Maal on õnneks lumi vast ikka natuke puhtam ka kui linnas.

Ja igaksjuhuks mainin ka selle ära, et jah, meie preili käibki
üksinda õues. Miks? Sest mis temaga siin majaees ikka juhtuda saab? Tal lihtsalt pole siit mitte kuskile minna, autosid siin päeval ei sõida jne.
Muidugi hoian ma ka aknast silma peal, et ta ikka oleks seal,
kuhu ta minna on  lubanud.
Natuke keerulisem on siis, kui nad mitmekesi õues on, sest siis ei tea kunagi, mis mõtted neil pähe tulla võivad ja mida eriti geniaalset välja suudavad mõelda aga nad on ju ikkagi lapsed, niiet las teevad ja mõtlevad.

Jälle hakkas õues lund sadama, niiet me lähme nüüd ilma nautima😊












pühapäev, 25. november 2018

Esimene ja ühtlasi ainus reegel

Kirjutasin juba ka ühes varasemas postituses, et Lizzu käitumine on viimasel ajal nii....
Vnoh, tema käitumine annab soovida.
Ja ei aita ei keelamine, pahandamine ega muu taoline.. 
Kui me eile hommikul temaga järjekordselt ''tülitsesime'' (PÕHJUS oli see et ta ei teinud mitte midagi, mis ma tal teha palusin ja muudkui ajas oma jonni, et ta tahab multakaid vaadata ja kõik.. Ma palusin tal lihtsalt kikud ära pesta ja riidesse panna, kõlab nii keeruliselt onju?) siis järsku ma avastasingi ennast talle igasugustest kohustustest ja reeglitest rääkimas, muidugi olime me ka varem taolistel teemadel rääkinud aga mitte päris samamoodi.. 

 Ja ma ARVAN, et ma suutsin välja mõelda viisi, mis paneb teda natukenegi sõna kuulama.
Mis see siis on?

Nimelt rääkisin ma talle, et meil kõigil on oma reeglid ja tema üks ja ainus reegel on: 

Kuulata oma emme ja issi sõna.

Muidugi ei ütlend ta selle peale, et okei, eks ma täidan seda oma reeglit siis.. 
Nii kerge see nüüd ka muidugi polnud, sellele reeglile järgnes päris pikk jutuajamine.
Millest me siis rääkisime? Ma lihtsalt lugesin talle ette, mis reegleid peame meie issiga järgima ja kui palju meil neid on samal ajal muudkui rõhutades, et temal on ainult see üks reegel. Ja oligi kõik? Mitte päris aga peaaegu.. Rääkisin talle lisaks emme ja issi reeglitele ära ka kõik reeglid, mida peab Mirru järgima, peale seda oli ta ära räägitud aga noh, et tema aru saamises täiesti kindel olla, siis otsustasin talle veel igaksjuhuks ka lasteaias kasutusel olevad reeglid ette lugeda, neid aitas ta juba ka ise ilusti ette lugeda, samal ajal ma muidugi korrutasin veel koguaeg vahele, et vaata kui palju reegleid igal pool on aga temal on ainult see ÜKS ja sama reegel.. 
Peale jutuajamist läks ta ilusti hambaid pesema ja peale seda võttis ise kapist riided (tavaliselt teen seda muidugi ise) ja pani omale selga.
Täiesti uskumatu aga see tõesti toimib! 
Ta on kaks päeva päris rahulik olnud.
Ja kui paarkorda on tekkinud selline olukord, et ma teda juba kolmas kord sama asjaga keelama pean, siis mainides reegli juttu lõpetab ta kohe selle, mis ma palusin. 
Ilmselt oli see jutt päris pikk ja tüütu ja ta lihtsalt ei taha seda uuesti kuulata 😂😂

Loodan, et ma seda toimimist nüüd ära ei sõnunud...

Ja veel..
See ei lähe nüüd küll mitte kuidagi teemasse aga õues on juba nii mõnus, talvine. Mulle nii megalt meeldib, kui õues on paar miinuskraadi ja kõik on ilusti härmas 😍







laupäev, 24. november 2018

Laps ja lähedase surm..

Täpsemalt siis lapsele lähedase inimese kaotamise seletamine. 
Millegi pärast on nii, et enamuses lastega peredes on kõik mis surma puudutab kuidagi tabu..
Aga nii mina, kui ka Urmeti perekond oleme arvamusel, et see on lihtsalt üks elu osa, millega tuleb leppida ja kui vaja siis inimestel lihtsalt minna lasta.

Miks sellisest teemast..? Sest..

Kahjuks lahkus täna meie seast Urmeti vanaema. Võibolla oli see isegi õnneks...
Sest me leiame, et surm on kindlasti parem lahendus kui masinate toel elus püsimine, mis tekistab lisaks kõigele muule ka julme valusid mille leevendamiseks peab jälle suurtes kogustes kangeid valuvaigisteid võtma... Urmeti ema ütles, et seda oli lihtsalt kohutav vaadata - kui näed, kuidas inimene piinleb, saab sinust aru, üritab sulle midagi selgeks teha aga isegi kui saad aru, siis aidata ikkagi mitte kuidagi ei saa... Aga see selleks..
Õnneks on nüüd vanaemal kõik korras!

Ja nüüd siis LAPSed JA SURMast rääkimine..

Lizzu kuulis meid rääkimas ja nii me pidimegi talle ka kohe seletama, et mis värk on. 
Kuna ta pole just kõige kergem laps ja on kursis nii hingede kui ka kummitustega (nimelt on meil siin korteris aeg-ajalt mingi naisterahvas, keda olen isegi paar korda näinud aga meid ta ei häiri - ei, ma EI OLE hull, võin sellest mõnes järgnevas postituses pikemalt kirjutada) siis ei oleks meil kohe kindlasti olnud kasu ainult mingist ingli jutust. 
Mõtlesime, et räägimegi siis nii, nagu asjad on, võinoh, kuidas me ise usume et asjad on..
Nii me siis rääkisimegi talle, et nüüd pole vanaema enam haige ja saab ilusti kummitusena kõigil külas käia, hüvasti jätta ja kui ta sellega ühelepoole saab, siis saab ta minna ilusti ära taevasse (?), kus vanaisa ootab teda juba ammu.
Kõlab ju loogiliselt ja mitte just kõige kurvemalt?

Kas teie olete oma lastega surmast rääkinud?
Kuidas?





neljapäev, 22. november 2018

Mõõtude erinevused peale kahte kuud jõusaalis käimist

Leidsin sahtlit koristades üles mõõdud, mis olin võtnud endalt juuni alguses ja nii ma muidugi mõõtsin ennast täna uuesti üle, et näha, kas midagi on siis ikka muutunud ka..
Kaalusin juunis täpselt sama palju kui nüüd ehk 59kg.
Ühtlasi sai mul 17.novembril esimesest jõusaali treeningust 2kuud täis.

Tegelikult olen ma trenni tegemisega isegi 2kg juurde võtnud.. Nimelt 17.sept enne esimesse trenni minekut kaalusin ma 57kg. 
Miks ma alla pole võtnud? 
Sest ma pole kunagi varem nii nälg olnud kui ma praegu olen ja otseloomulikult ei näri ma siin ainult porgandeid 😏😅

Aga nüüd mõõdud:

Nendega on nii, et ma olen isegi googeldand, et teada saada, kus't mida mõõdetakse aga no ega ei tule netist selle kohta väga midagi. Niiet ma mõõdan ennast siis lihtsalt enda arvates õigetest kohtadest ja igakord samamoodi.

08.06.2018 - eeldan, et mõõdud olid trenni tegema hakates ka samad, sest kaal oli terve suvi sama ja ega seal midagi muutuda ei saanud.

Käsivarre ümbermõõt 27cm
Rinnaümbermõõt 92cm
Taljeümbermõõt 75cm
Kõhuümbermõõt (mõõdetud naba kõrguselt) 80cm
Puusaümbermõõt 92,5cm
Reie ümbermõõt (mõõdetud kõige laiemast kohast :D) 53cm
Sääre ümbermõõt 32cm


22.11.2018 ehk täna võetud mõõdud

Käsivarre ümbermõõt 27cm
Rinnaümbermõõt 89,5cm
Taljeümbermõõt  70cm
Kõhuümbermõõt 77cm
Puusaümbermõõt 89cm
Reie ümbermõõt 53cm
Sääre ümbermõõt 33cm


Kahjuks ei taipand ma juunis mõõta jalaümbermõõtu kohe põlve ülevalt ja samamoodi kanni ümbermõõtu, sest need on kohekindlasti muutunud ja mitte väiksemaks... 
Sest paar kuud tagasi ostetud teksad enam jalga ei lähe 😬
Niiet lisan siia postitusse ka need mõõdud, et paari kuu pärast vaadata kuhu poole need siis liikuma hakkavad.

Jalg, kohe põlve ülevalt 40,5cm
Kann 95cm 


Nüüd on need mõõdud siin siis ilusti kirjas ja siit ei saa need mul õnneks kuskile ära ka kaduda.





esmaspäev, 19. november 2018

Mul on ka sitad geenid

Miks ma sellest üldse kirjutan? 

Sest nädalavahetusel kuulsin jälle mitmelt eri inimeselt umbes sellist juttu, nagu siia postitusse kohekohe kirjutama hakkan.

Kõik me oleme ju kuulnud mõne pontsakama inimese suust midagi sellist:
,,Ma olen sellepärast paks, et mul on halvad geenid'' või ,,Sul ikka veab, saad KÕIKE süüa ja ikka ei lähe paksuks (seda kuuleb siis kui vahel harva mingit rämpsu söön) aga mina liigun palju ja valin mida söön aga ma ei võta ikkagi alla, sest mul on nii halvad geenid..'' jne...
Mina küll olen ja mitte vähe, minu arvates on see üks peamisi vabandusi, miks paksud ollakse-
kuigi noh, miks üldse peakski vabandusi otsima...?
Ilmselt sellepärast, et need pontsakad tegelikkuses ei taha ju ikkagi nii pontsakad olla aga puudub motivatsioon ennast liigutada ja toitumist põhjalikumalt jälgida ja siis ongi hea ajada oma laiskus millegi sellise peale mida ise mõjutada ei saa, nagu näiteks geenide või muu taolise.
Aga teate, mul on ka sitad geenid...
Ja ma pole paks!
Sest no kui eelmine aasta sügisel ainult liikumise ära jätmisega tiksus kahekuuga üle 15kg juurde, kusjuures toitumine oli ikkagi paigas, siis millest muust saab rääkida, kui halbadest geenidest..






Piltide üleval on näha ka kuupäevad, 
kui väikse vahega need pildid tehtud on 
augustis tehtud pildil on veel ka paks pusa seljas.. 
Paksuna mul kahjuks rohkem pilte väga polegi, 
niiet jälle sama pilt mis ühes varasemas 
postituses juba ka olemas on, sest kui ma ise aru sain, 
kui pontsuks ma muutunud olin, 
siis hakkasin ennast jälle liigutama😃


Niiet ilmselgelt saavad kõik vormis olla, kui ainult tahavad ja selle nimel vaeva näevad!


Lisaks geenidele on väga levinud  ka umbes selline vabandus ,,Ma olen EMA - ma ei peagi peale lapse saamist välja nägema nagu mingi modell vms.''
Täiseti nõus!
Muidugi ei pea! Aga võiks 😏 

Mind näiteks motiveeris lapse saamine ülekõige pingutama. Enne rasedust olin ka mitmeid kordi üritanud kaalust alla võtta, järjepidevalt trenni teha aga motivatsioon kadus alati suht ruttu ja sinna paika see kõik jäigi. Aga praegu kui Lizzu ütleb, et emme, me pidime ju õue minema, kodus trenni tehes tuletas ta ka mulle iga õhtu meelde, et trenni on ka vaja teha või vaatab mind ja ütleb, et ,,Minu emme on kõige ilusam üldse''..😍😍
No nii lihtsalt peab ju ise ka vaeva nägema, et näekski enam-vähem ilus välja 😃😃


Kindlasti on ka haigusi, mis raskendavad kaalu normis hoidmist aga ma veel ei ole kuulnud haigusest, millega sa lihtsalt lähed paksuks, ja jäädki olenemata sellest mida sa siis teed või tegemata jätad.
Näiteks kilpnäärme alatalitus on üks sellistest haigustest, mis muudab kaalu langetamise kindlasti keerulisemaks aga mitte võimatuks.
Ja veel, näiteks aeglast ainevahetust aitavadki treenimine ja õige toitumine kiiremaks muuta!

Aga tegelikult ma siin lihtsalt avaldan arvamust,
sest, et miks mitte? 
Ja samas üritan ennast veidi pontsakamate arvelt motiveerida ka 😅

Niiet ärge keegi tundke ennast puudutatuna 😊


laupäev, 17. november 2018

Käisime metsas! (pildid ka)

Lizzu arvas, et võikisime metsa minna.
Mis meil ikka oleks saanud selle vastu olla.
Läksimegi.

Just eile tuli meil jutuks, et Urmeti isa ostis omale kunagi kaamera, mis on vähemalt 5 aastat juba niisama kapi otsas tolmu kogunud ja nii ma siis juba eile ütlesingi Urmeti isale, et me tahaks seda kaamerat mingiaeg laenata. 
Ja nii kui Lizzu täna selle metsa minku idee välja pakkus siis ma ütlesin Urmetile, et lähme muidugi ja võtame kaamera ka kaasa. 😁

Meil oli metsas tore! 
Lizzu ja Mirru jooksid metsas umbes tunnike ringi ja mängisid taga-ajamist, meie jalutasime ja Urmet tegi mõned klõpsud ka. 😁

Muuseas Urmet hoidis esimest korda elus kaamerat käes 😀
Eks te ise vaadake kumb oli oskamatum, kas ''modell'' või ''fotograaf'' 




Muide, piltidel pidi ilus sammal olema,
 Urmet ütles!

ˇ












reede, 16. november 2018

Kolmeaastase maitse-eelistused

Tegelikult on Lizzu koguaeg kõike söönud.
Sööb ka praegu aga nagu meil kõigil on ka tal oma lemmiktoidud.

Nagu näiteks:
  •  Punane supp ehk Seljanka.. aga ainult selle vedelik 😃
  •  Ta võib ära süüa järjest kuskil 6-7 mandariini
  •  Lemmik ''küpsisteks'' on  riisigaletid igasugu muude seemnetega
  •  Muidugi ka viinerid aga neid saab väga harva, sest me lihtsalt ei osta neid koju
  • Tatrahelbed kastmega (terve pere lemmikud, valmivad paari minutiga! Lisan ka pakist pildi)
  • Šokolaadiriis piimaga, see mis näeb välja nagu hiirekaka 😂 
  • Kõik kus sees on maasikad
Lisaks avastas ta kunagi ise köögis leiutades, et väga hea võiku saab nii, et panna saiale ketšupit, seejärel sink ja peale veel ka juust. Päris tihti käib köögis omale ketšupisaia tegemas.

Ja siis veel asi, mille õpetas talle kumbki Urmeti vanematest..
Nimelt vana hea suhkrusai! Mida sai kunagi ise ka söödud.
Seda ta sööbki ainult nende juures, sest ma ei jõuakski muidu kodust seda suhkrut ära koristada. 

Lisaks on Lizzul viimased paar kuud olnud juba nii, et on mingisugused ''õgimispäevad'' ja ''paastupäevad''.
See tähendab siis seda, et kui ta enamus ajast on suhteliselt tavalise söömisega siis mingitel päevadel ta lihtsalt võibki päev läbi süüa ja siis pole tal vahet, mida ta sööb.😃 
Ja siis mõnel teisel päeval ma avastan, et ta polegi mitte midagi päeva jooksul söönud anult üht-teist natuke näksinud ja siis tulevadki appi need eelnevalt nimetatud asjad, et ta midagigi sööks.

Mida teie lapsed kõige parema isuga söövad?










neljapäev, 15. november 2018

Minu hommikused mõtted elust ja elamisest! Või pigem küsimused..

Ärkasin täna varem kui tavaliselt - juba enne seitset. Aga kuna öösel olid mõlemad tudurotikesed mulle kaissu roninud ja ma ei tahtnud neid äratada, siis ma lihtsalt lösutasin voodis ja vaatasin kui armsad nad mõlemad mul ikka on. 😍
Ja kui ma seal niisama vedelesin siis tulid ju otseloomulikult mulle ka igasugused mõtted pähe.

Näiteks...

Mina olen selline, et kui mul tuleb mingi hull mõte pähe, siis ma selle suure tõenäosusega ka ära teen. Vahet pole kas selleks on, kuskile ronimine, millegi ajuvaba või esmapilgul võimatu tegemine (näiteks see, et tahaks ka olla ''fitness'' vormis) või kasvõi teise Eesti otsa kolimine - mille ma suutsin eelmine aasta kuskil kahe nädalaga ära korraldada.😅

Niiet mina üritan elada nii, et ma tagantjärele ei peaks mõtlema et mis oleks olnud/poleks olnud vms..   

Aga..
Urmetiga need asjad nii lihtsad pole.. 😁
Ta põhimõtteliselt võib mu mõtetega kaasa tulla aga see on ikkagi suhteliselt keeruline..
Näiteks käisime me ükskord Valgeranna seikluspargis.
Kuigi mul endal olid käed juba hullult väsinud ja valusad, siis ronisin ma juba ainult sellepärast järgmisele rajale, et näha kuidas ta mulle järgi ronib, sest ega nad sugulasega mulle ometi alla ei oleks saanud ju jääda... Siis sain ma teada, et ta kardab kõrgust   😂
Lisaks veel, ta oskab ujulas ujuda aga kui me siin Haapsalu lähedal karjääris ujumas käisime, siis seal ta ei julgend ujuda vnoh ujus seal kus ta teadis, et tal põhi all on. 

Niiet ta pole üldse nii hulljulge kui mina. Pigem selline tasakaalukas jne
Aga ma tean, et ta tahaks ka igalepoole minna jne aga ta ei ''viitsi'' võimaiteagi pm selline suhtumine , et miks peaks midagi muutma kui praegugi on piisavalt hea ju.
Aga nii on igav ju?

Kui keegi peaks nüüd mõtlema, miks ma talt ei küsi, miks ta näiteks kardab kõrgust või pole nii hull nagu mina vms siis võin juba praegu ära öelda, et ega ma talt mingit asjalikku vastust ei saaks 😃 

Lizzu on aga õnneks täpselt nagu mina. Hulljulged on ilmselt enamus lastest aga lisaks sellele ei tea Liz-Sandra ka midagi häbenemisest ega võõrastamisest.

JA MIKS MA SELLELE ÜLDSE MÕTLEMA HAKKASIN? 
SEST MA MÕTLESIN SELLELE, ET...    

Miks enamus käituvad nii nagu nad elaks igavesti? 
Tegelikult ihtsalt kulgevad läbi elu.

 Näiteks olen ma väga palju kuulnud ja lugenud sellest, et ohh, kuidas tahaks  minna maailma avastama aga ei minda, sest ollakse juba nii ''palju saavutanud'' ja ei taheta seda ära rikkuda.. 
Enamike puhul on see saavutus kahjuks ainult tööl käimine..
Aga samas läheb aeg ju aina edasi..

Või näiteks miks elatakse koos inimestega kelle vastu ei tunta enam midagi? 
Kõik ju teavad vähemalt ühte sellist paari? Tülitsetakse rohkem kui 'ilusti' koos ollakse...

Selle asemel, et enda (suhte puhul ka teise) aega raisata võiks ju teha ükskõik mida hing ihkab!

Miks nii paljud ei tee seda mida nad tegelikult teha tahaksid?

  



teisipäev, 13. november 2018

Ilmad on nagu on..

Mis meie teeme, kui õues on sellised ilmad nagu praegu?
Loete edasi ja saate teada. 😉

Täna möödus meie päev umbes nii:
  • Ärkasime hilja, mingi pool kümme äkki 
  • Edasi panin Lizzu telekast järelvaatamisest multasid vaatama
  •  Koristasin samal ajal tubasid
  • Lizzu sõi krõbinaid
  • Tegin meile lõunasöögi, Urmet käib kodus lõunal  (tatar, hakkliha, salat)
  • Jälle koristasin veits
  • Joonistasime (pildil)
  •  Liz-Sandra tahtis, et ma pildistaks teda (pildil)
  • Läksime õue jalutama (pildid)
  • Jalutasime issile ka töö juurde vastu
  • Nüüd sööme jälle veits ( Urmet teeb praegu köögis keedumuna)
Miks ma teada ei aita ja istun niisama diivanil ja kirjutan blogi? Sest ta ütles, et ta tahab üksi teha 😁
  • Kui me nüüd ära sööme siis trenni asjad kokku 
  • Käime korraks veel Urmeti empsi juures
  • Peale seda TRENNI!
  • Ja peale seda koju lebosse..

Tegelikult on nii igav meil ainult siis kui ilmad on sellised, et mina ennast parema meelega õue ei aja..😁
Ja nüüd pildid.




Tal tuleb juba nii hästi välja onjuu? 😍😍😍😍
Joonistame nii, et võtame mõlemad samad värvid omale ja hakkame ühe asja kaupa joonistama, mina joonistan ette ja
tema joonistab järgi. 😊



















esmaspäev, 12. november 2018

Uskumise küsimus ehk vaata, kuidas soovid täide lähevad!

Kas te teadsite, et kõik mida päriselt soovida läheb täide?

Muidugi ei toimi asjd nii, et noh ma täna soovin endale suurt maja ja homme tuleb mingi tädi ja ütleb, et näe siin on su suur maja, palun väga! Või tahaks saada rikkaks ja homme oledki a'la lotomiljonär.
Päris nii need asjad küll ei käi aga ikkagi, soovid täituvad.. Kuidas siis?

Kõik ju teavad, et kui satud kella vaatama täpselt 11:11 või 22:22 või kui peaksid langevat tähte nägema siis saab soovida, kõik väidavad, et ah, see on mingi jama jutt AGA mitte keegi ei jäta langevat tähte nähes seda võimalust kasutamata, Miks?
Sest kes teab, äkki see soov lähebki täide..
Aga kui soovida üks kord misiganesasja ja peale soovimist selle asja kohe ära unustad, siis see soovimise värk ikkagi ei toimi..
Sama lugu on igasugu neljaleheliste ristikheina lehtedega ja sireli õite söömisega ja kõige mu taolisega..

Ja nüüd sellest, kuidas need asjad siis ikkagi toimivad ja kuidas need soovid täituma panna?

Kõik see on tegelikult uskumatult lihtne! 
Nimelt tee nii:
  1. SOOVI, SOOOVI ja veelkord SOOVI
  2. Usu sellesse mida sa soovid
  3. Sea see omale eesmärgiks, eesmärgid on ju saavutamiseks 😉
  4. Ära üritagi mõelda, et see soov ei täitu*
  5. Varsti sa avastad, et see mis toimub on täiesti uskumatu ja et su soovitu on peaaegu täitunud
  6.  Järgmine punkt on üks väga tähtis punkt
  7. Nimelt ära lepi peaaegu soovi täitumisega vaid keskendu sellele, et see soov täituks täielikult!
*Kui sa keskendud sellele, et su soov ei täitu, ega siis see ei saagi mitte mingi valemiga täide minna.
Miks, sest ega keegi teine sinu soove ei täida ja nende nimel vaeva ei näe (ainuke vaev ongi muidugi see, et sa mõtled aegajalt oma soovile).


 Ega ma ise ka muidugi päris täpselt ei tea, kuidas see soovide asi toimib aga ma olen seda kordi, kordi järgi proovinud ja see lihtsalt toimib!

Ilmselt on asi kõikide ''õnnesümbolite'' puhul väga lihtne, nimelt iga sümbol tuletab sulle su soovi meelde ja tänu nendel sümbolitele, mida kõik teavad julgevad inimesed lihtsalt soovida asju, mida nad päriselt tahavad. Sest niisama oma ette aegajalt midagi soovida on enamuse arust imelik ju 😄

Niiet kui sa sattusid seda postitust lugema, siis proovi järgi kasvõi mingi väikse asjaga ja sa ise ka imestad, kuidas sul tekivad iseenesest võimalused mille kaudu jõuad oma eesmärkidele lähemale, isegi siis kui alguses sa saad ise ka aru, et su soov on veidi hullumeelne või, et see pole lihtsalt võimalik - ON, KÕIK ON VÕIMALIK!  
Muidugi on see kõik jälle puhtalt minu arvamus ja kogemus sellel teema 😊



pühapäev, 11. november 2018

Ämmaga jõuksis - JALATRENN

Nagu ma juba neljapäeval ka kirjutasin, siis reedel oligi liiiga kiire, et trenni jõuda, laupäeval oli  liiga halb olla, et trenni minna ja nii siis jäigi selle nädala viimane trenn tänaseks.
Ausalt öeldes oli pühapäeva õhtul vääägagi raske ennast trenni ajada, seda enam, et jalatrenn ei saa olla kerge, kui igas harjutuses tõsiselt pingutada.
Alguses ütlesin Urmetile, et lähme koos trenni, ta oli nõus. Natuke aega hiljem läksime ta vanemate juurde juttu ajama, tuli jutuks, et me liigume varsti veel linna trenni ja siis Urmeti emps arvas, et ta tahaks ka teada, mis ma siis seal saalis teen 😁 ja tuligi kaasa.
Kuna meil ei olnud Lizzut kellegagi koju jätta siis mõtlesimegi, et lähme kõik koos trenni, sest vaevalt keegi pühapäeva õhtul saalis on. Ega ei olnudki.
Agaa.. Lizzu jäi autos kohe tuttu, niiet Urmet pakkus ilma mõtlemata välja, et ta vaatab hea meelega Lizzut, joob kohvi, sööb burksi ja passib niisama, et ta emps saaks minuga koos jalatrenni tegema tulla.
TEATE MIKS? Sest ta ise tegi minuga ükskord jalatrenni ja ei jõudnud peale kükke ära ohkida ja puhkida, kui raske tal on ja et ta enam ei jõua 😂😂
Kindlasti ei tee ma kõiki harjutusi täpselt nii, nagu peab, näiteks kehahoiakud jne, koguaeg pean ikka jälgima, et kõik oleks võimalikult hästi paigas ja just nii, nagu Kaisa on mulle öelnud, et olema peab.
Niiet kindlasti ei sobi ma kedagi juhendama aga kui keegi on trennis seltsis, siis läheb trenn ikka palju kiiremini.
Ja veel..
Teate, minuarvates on trenni kordades kergem teha, kui näed, kuidas keegi vähemalt sama hullult pingutab, kui sa ise.

Lõbus on vaadata ka muidugi 😂

Tänane trenn koosnes siis 10-st eri harjutusest, pooli harjutusi oli 3 seeriat ja 15 kordust ja ülejäänud harjutusi oli 4 seeriat ja vastavalt 12-15 kordust.
 
Aga igatahes Urmeti emps tegi minuga ilusti terve kava kaasa ja koju jõudes ütles, et jalad annavad ikka vägagi hästi tunda.

MUL ON IKKA MEGA LAHE ÄMM, ONJU?  

Kahjuks ei taipand pilte väga teha (sest me läksime sinna ju ikkagi trenni tegema, mitte nagu mõned 😅)  ja ega Emps sellest eriti vaimustuses ka olnud aga ühe pildi kauplemise peale ikka sain. 😁
Tal pidavat soeng sassis olema, niiet ärge siis seda vaadake 😂






 

laupäev, 10. november 2018

Me saime 20!

Heipa!

Pidasime siis eile oma 20nendaid juubeleid. Alguses sugulastega ja nagu plaanitud oli, siis jõudsime edasi ka klubisse Terminaatorit kuulama. Koju jõudsime umbes viieks hommikul.
Laps tudus senikaua ilusti Urmeti venna ja ta sõbranna valve all.😊
Mõned pildid ka, kvaliteet pole just kiita aga no käivad küll 😄
 Lisaks oli klubis peegel ka eriti ära näpitud 😅
 

Praeguseks on peo koht koristatud, võtmed tagasi antud, kodu ka koristatud (see läks uskumatult sassi selle edasi-tagasi jooksmisega) kõik nõud pestud ja nüüd me lihtsalt lösutame diivanil..

Ja sees keerab mõnusalt 😅😂

Pidin söökidest pilte tegema aga see läks täitsa meelest 😶
Lühidalt, tegime lihtsalt suuure hunniku makaronisalatit, igasugu erinevat näksimist jne..
Ja muidugi suured tänud Urmeti emale, kes tegi kaks suurt kooki, mis olid megahead!

 

Lizzu aitas 

emmet! 😍

 

 

 

 

 

 

Kingitused:

Muidugi kingiti raha,lilli ja alkoholi + terve hunnik kinkekaarte (spaa, coop, rademar jne), ühest Rademari kinkekast said juba tennisad 😃 (pildil!) ja lisaks muud pudipadi.

Urmetilt minule 😍



Minult Urmetile






Rademarist ühe kinkeka eest 😊






neljapäev, 8. november 2018

Tegemised..

Lösutan niisama diivanil ja kirjutan üles, mida meil homseks sünnipäeva/juubeli pidamiseks poest vaja on.
Täiega keeruline.😁
Sünnipäeva pidamiseks? Jah, nimelt on meil mõlemal Urmetiga sünnipäevad vähema kui nädalase vahega. Minul 03.11 ja temal täna, ehk siis 08.11- Nüüd oleme mõlemad 20!
Täitsa vanad juba ju 😅
Otsustasime, et peame sünnipäevad koos, kuna minul ei ole nagunii kedagi väga kutsuda, kõik on ju teisel pool Eestit ja tal on terve hunnik sugulasi keda pole ju mõtet lihtsalt kaks nädalavahetust järjest sünnipäevadele kutsuda 😃 Ja nii on muidugi palju odavam ka!
Ehk siis, me peame ilmselt kõiki järgnevaid sünnipäevasid koos 😁
Meie sünnipäevast, söögist, kingitustest jne saate lugeda juba laupäeval!
Homme ma ilmselt kirjutada ei jõua, sest hakkan juba hommikust sööke/näksimist valmis tegema ja õhtul oleme ju lihtsalt kodust ära.
Aga räägiks siis veel tegemistest...
Peale sünnipäeva seda söömis, joomis osa 😃 plaanime edasi minna Africasse, KÕIK teavad seda kohta onju? Seal esineb Terminaator - aga pole muidugi kindel kas me sinna jõuame 😅.

Lisaks sellele pean ma jõudma see nädal veel ühe jalatrenni ära teha mis on kindlasti vägaaa raske, sest treener arvas, et mul tuleks ka seal raskuseid tõsta ja ma isegi ei kujuta ette, mida see trenn endast kujutada võib aga õnneks võib seda ka pühapäeval teha, kui varem ei jõua. 😃

Kui juba trennist juttu tuli, siis eilsest raskuste tõstmisest oli ka megalt kasu, sest KÕIK lihased millele ma eile harjutusi tegin annavad mõnusalt tunda 😁
Nii meeldib, kui lihased on valusad, ma tean jaa, et ma olen imelik 😅
aga kui lihased on valusad, siis on ikka tunda, et trennis on mõnusalt pingutatud ja sellest on kasu.💪👌

Just praegu avastasin, et mu kaisurotid on mulle niii armsalt kaissu roninud 😍💗
Niiet me vaatame nüüd multasid ja ootame issit, kes peaks igahetk koju jõudma 😍




kolmapäev, 7. november 2018

Treeneriga jõusaalis - ülakeha

 Mul oli täna üle pika aja Kaisaga koos trenn.
ja te ei kujuta ette ka kui valusad mu kõhulihased on 😬
Treeneriga tehtud trennid on ALATI palju raskemad, kui üksi tehtud trennid, isegi siis kui kava on täpselt sama. Miks? Sest treeneriga annad tavapärase 100% asemel 110% ja järgmine päev ei jõua ennast isegi mitte liigutada 😁
Natukene sellest kuidas, kuna ja kui palju ma jõusaalis üldse käin ja mida ma seal teen.
Saalis käin 3x nädalas. Trennid on jagatud lihtsalt, ülakeha ja alakeha trennideks, ühel nädalal üla-ala-ülakeha ja teisel nädalal ala-üla-alakeha. See nädal siis ala-üla-ala varjant, ehk siis raskem nädal.
 Nii alakehale, kui ka ülakehale mõlemale 10 harjutust.
Enamus harjutustel on 3 seeriat, igas seerias 15 kordust, mõnda harjutust on ka 4 seeriat ja 15-12 kordust. Ülakeha trenn kestab umbes 1h ja 15min ja alakeha trenn umbes 1h ja 45min.
Õnneks, õnneks oli täna ülakeha ternn, sest
jalatrennid on tõesti niinii rasked 😅 treppe ei taha mitu päeva peale trenni näha 😂
aga ega tänane trenn ka kerge ei olnud..
Treener tõstis peaaegu kõikidel harjutustel raskusi, niiet kolmandat harjutust tehes oli juba päris ai-ai 😃 viimastest seeriatest ega ka harjutustest pole mõtet rääkidagi 😃
Kaisa lohutas, et  viimased seeriad võivadki koledad olla 😂
Aga aitab küll tänaseks kirjutamisest, käed on valusad ju 😂 jalatrennist tuleb kindlasti pikem postitus, sest siis nagunii peale istumise midagi teha ei jõua 😂😂








Peale trenni
on õlad laiemad 😍,
peale kõhulihaseid
on punu ees
aga üldiselt võib
täitsa rahul olla,
onju 😏

teisipäev, 6. november 2018

Meil on nüüd ka Facebook!

Kui midagi teha, siis juba korralikult!

Seoses sellega saigi meil täitsa meie enda feissbuugi leht valmis! 😊
Niiet, kui keegi peaks olema huvitatud, siis kirjuta ainult feissi otsingusse Meiemoodiblogi ja hakka meid ka feissbuugis jälgima 😁

Niiiii lahe ju 😍😍😍
 https://www.facebook.com/pg/meiemoodiblogi/community/?ref=page_internal


Olete kõik oodatud!




Kasvatamata laps..

Ma isegi ei tea, millest täpselt nüüd juttu tuleb aga eks see näha ole, kui postitus valmis saab.
Nimelt on Liz-Sandra viimasel ajal täiesti segane.. Ilma liialdamata.. Segane..
Aga ainult minuga, teistega on kukupai.

Väike näide:
Kuna Lizzul on kodus laud ja kaks tooli, tänu millele saab ta kõikjale ronida, siis ei saa tema eest asju ära panna, lihtsalt ei ole mõtet. Tegelikkuses peaksin ma suutma talle lihtsalt ilusti seletades selgeks teha, et kõik asjad lihtsalt ei ole temale, sest kui ma paneks midagi kuskile, hästihästi kõrgele, siis on lihtsalt väga suur võimalus, et ta tõmbab endale selle selga või kukub ta lihtsalt kõrgemalt alla.
Ehk siis mõttetu!
Ja nüüd siis näite juurde. Ma olen keelanud tal viimased kolm päeva järjest oma meigiasjade puutumise.. Eiii, need ei  ole tema toas ja tema käeulatuses, täitsa kõrgel vannitoas on...
Ja mis te arvate, mis ta enne vannitoas tegi?
 Pani terve minu jumestuskreemi nukule pähe, sest Elsal oli ju vikerkaare juukseid vaja.. No miks..... juba kolmas päev järjest ja teda lihtsalt ei koti mida ma talle räägin. Olgu selleks siis see, et emme on kurb, kui sa emme meigi ära raiskad või, et kui sa kõik ära raiskad, siis ma pean kõik uued meigiasjad omale ostma ja sulle enam kommi ei saagi osta, sest raha saab otsa ka ju või, et kahjuks peame me Elsa minema viskama, kui sa talle igasugu jama pähe määrid...   
Aga ei, teda lihtsalt ei huvita...
Ja nii ma kaagutangi päevad läbi, et ei Liz-Sandra, nii küll ei tehta! või, et Liz-Sandra mida sa seal jälle teed? või, et kutsale ei või nii teha, sest ta on veel väike ja saab ka haiget.. või, et palun püüa nüüd minutike kannatada ja ma tulen ja annan sulle kohe, selle, teise või kolmanda.. AGA EI!!

Nüüd võib muidugi öelda, et ma lihtsalt ei tegele lapsega piisavalt vms aga see ei ole nii.. Ma pakun talle mitmeid, mitmeid kordi päevas välja, et paneks nüüd puslesid, joonistaks- varem võisime me lausa tunde koos joonistada, mängiks klotsidega, hoolitseks tema beebi eest või läheksime õue aga  ta on õues ka nagu metslane... 

Vahel ikka avastan, et issand, ma karjun ju 😲 
(Loodame, et mõni lastekaitse tegelane seda lugema ei juhtu 😅)
Või mõnda järgnevat geniaalset tegu vaadates, lihtsalt naeran, sest mida ma ikka temaga tegema peaks? 
Või kutsun ta enda juurde ja üritan talle ilusti kõik lahti seletada jne aga..
Ta nagunii lihtsalt ignob mind!
Mida te teete lastega, kui nad lihtsalt ei kuula? 


Ja siin
 pisikene 
näide sellest
mida saab 
peale hakata selle
üleliikse ajaga,
kui emme tema toas
eelmise jamaga
hõivatud on.. 



esmaspäev, 5. november 2018

Suhe = Seks

Millest muust kirjutada siis kui laps on magama pandud?
Otseloomulikult sellest, mida tehaksegi lastega peredes ainult siis kui lapsed on juba magama saadetud😏
Eiii.. ma ei räägi mänguasjade kokku korjamisest, õhtusöögist määrdunud nõude pesemisest või  niisama surmväsinult diivanile vajumisest...

Vaid hoopiski millegist, mis kõnetab igaüht, SEKSIST!

Ja teate miks on selle teema ajastus veel eriti hea? Sest kaks "staarblogijat" (Janeblogi ja Mallukas) on rasedad ja ilmselt ei taha sõna seks kuuldagi. 😂😂

Niiet nende blogist te sellel teemal ilmselt lugemist ei leia!

Ma ei hakka nüüd rääkima seksist peale sünnitust... Miks? Sest kõik naised ja muidugi ka mehed,(võibolla mehed isegi rohkem 😅) kes on sünnitusega kokku puutunud, teavad, et see pole midagi millest rääkida.. Vnoh rääkida tegelt ju võiks, kui oleks millest rääkida 😂😂
Aga minul eriti pole , lapsega oli niinii palju asjatamist, koguaeg niii väsinud, hea kui pesust jõudis enne magama minekut läbi käia ja suhted olid ka lapse isaga kõike muud kui head.
Niiet see teema saab kahjuks või õnneks siinkohal läbi.

Aga ma võin rääkida teile seksist väikese lapse kõrvalt! 😁

Vnoh, mis lapse kõrvalt, nagu ma postituse alguses kirjutasin, siis lapsed ei tea asjast midagi.

Nii, nüüd võin meestele ka natuke nii muuseas nõu anda, või pigem lugege ja võtke õppust..
Nimelt, kui me Urmetiga rohkem koos olema/elama hakkasime, siis toimisid meil asjad umbes nii ( muidugi on need samamoodi siiani 😁) peale tööd sai trennis käidud/lapsega väljas jalutamas vmt, peale seda läksime koju, tegime söögi valmis, sõime. peale seda koristasime KOOS terve korteri ära, laps läks selleks ajaks vanni, siis edasi, pani üks last magama, teine käis pesus ja siis vastupidi.
Selleks ajaks kui teine pesust tagasi tuli oli laps juba ilusti tuttu jäänud.
Laps magab.
Toad on ilusti korras.
Pesus on käidud.
Ja mis meie siis teeme? 😏 Pole raske arvata.. 😅
Meil on ilusti tund kaks aega teineteisele.. Jõuab veel täiseti normaalsel ajal magama ka, et lapsega järgmine hommik ilusti samal ajal ärgata. 😊

Ausalt öeldes, ei teadnud ma heast seksist enne Urmetit midagi!

Tegelikult piisabki (vähemalt minujaoks) ainult sellest, kui näed, et ollakse täiega asja juures ja tunned ennast TAHETULT!
Ja mõlemad naudivad asja täiega! 😉

Lõpetuseks tahaks jõudu ja edu soovida ka kõikidele nendele lapsevanematele, kes väidavad, et suhteid on lapse/laste kõrvalt keeruline sama headena hoida, kui need olid enne lapsi.
Tegelikult on kõik siiski tahtmise küsimus. Kui tahta, siis leiab alati aja, kui mitte tahta, leiab alati vabanduse!

Nagu pealkirjastki võib juba näha, siis sellele teemal tuleb ka kindlasti veel juttu.

Head ööd!








pühapäev, 4. november 2018

Minu, kui ema, arvamus tervislikust toidust!

Ja nüüd natunatukene ka toitumisest!

Räägin siin siis enda arvamusest tervislikust toidust.
Tegelikult on asi väga, väga lihtne.. Ka tervisliku toidu valmistamine on lihtne, nimelt kõik mis sa ostad poest töötlemata kujul on 👍.
Muidugi on võimalik süüa ka niimoodi ennast paksuks aga siinkohal tulevadki mängu kogused.

 Kuna mul on pere, siis minu jaoks ei ole mitte kuidagi mõistlik hakata tegema kõigile eraldi sööki ja teate mis, tegelikult polegi vaja!

Võtame näiteks Kartul, hapukoorekaste, kotletid, värske salat.
Nii, KARTUL!
Ei pea ilmselt seletama, et jaa kartult tohib küll süüa, sellest on ilmselt juba piisavalt juttu olnud. Kui sa oled arvamusel, et kartult ei peaks millegipärast sööma, siis võid julgelt kommenteerida ja võin sellest pikalt ja laialt sulle eraldi seletada mis, kuidas, kui palju jne..
Edasi, HAPUKOOREKASTE!
Natuke vett, natuke piima, naaatukene nisujahu, lisaks hapukoor, sool, pipar, roheline sibul, till!
Nisujahu 😧 see küll nüüd tervislik ei ole!
Enamik arvavad tõesti aga oleme nüüd realistlikud.. Palju sa paned sinna jahu? Lusika täiest ju täiseti piisab!
KOTLETID
Vahet vist polegi, mis hakkliha aga paremad on muidugi broileri ja veise omad, lisaks üks muna, veidi täistera jahu (vahetpole mis tera), riivitud porgand, sibul, küüslauk!!!, sool, pipar.. Võib muidugi panna ka hakkliha v lihamaitseainet aga see on juba maitseasi.
Praadimiseks läheb natuke ka õli, kui praadida ei viitsi saab edukalt ka ahju visates head kotletid!
Ja VÄRSKE SALAT!
Sega kokku misiganes värske kraam ja salat ongi valmis! Ei ole vaja mingit oliiviõli vms agaaa, HAPUKOOREKASTME võib muidugi ka asendada salatile hapukoore lisamisega ja ongi kaste-salat kaksühes 😊

Ja nüüd kogused!

Mina söön enamasti näiteks ühe kartuli ja ülejäänud toidukord koosneb kotletidest ja salatist.
JA SÖÖNGI TÄPSELT NII PALJU, ET KÕHT SAAKS TÄIS!
Ma praegu ei viitsi siin kaloreid jne välja hakata tooma aga nii ei saa te mitte mingil juhul paksuks minna!
Kastet ma ise enamasti ei söö aga no mõelge ise, kui te võtate lusikatäie kastet, siis palju saate tea sealt seda NISUJAHU saada? Ütleks nii, et saate nüüd ise ka aru, et need kalorid kaotate te juba toidutegemisega ära 😃
Mees sööb nii palju kui tahab ja mida tahab ja ta on täiega hea kehaga! 😏
Ja laps samamoodi, palju tahab, mida tahab.
Kõik saavad kõhud täis! Ja mina pean ainult ühe toidu korraga tegema.
Ja muide, kotlette võib vabalt rohkem teha, et jääks järgmiseks toidukorraks ka, vahet pole kas järgmine toidukord on hommiku söök või õhtusöök.
Meil Lizzu peab kotlette pihvideks ja sööb neid ka niisama leiva peal.

Sama lugu on peaaegu kõikide toitudega ja  ka näiteks kõikide suppidega!

Unustage lihtsalt puljongikuubikud jmt jama ära ja misiganes kana/hakkliha jne supid on kõik TERVISLIK TOIT!
Ja muidugi unustage ära ka näksimised toidukordade vahelt!

Kaloritest pole aimugi! 😅