kolmapäev, 31. oktoober 2018

Esimene kord jõusaalis

Tere hommikust! 

Hommikud on niiii mõnusad, kui saab lihtsalt sooja teki sees diivanil istuda ja ei pea kuskile kiirustama ega midagi tegema 😊


Jap, selliseid pilte mida kannatab instasse panna siia blogisse väga ei tule, miks? Sest need lähvadki instasse 😂 ei tegelt olen ma lihtsalt enamus ajast ilma meigita ja kuna me elame täiesti maal, siis oleme parajad kaltsakad ka 😂😂 pole mõtet ennast korralikult riidesse panna ja siis lapsega liivakasti mängima minna, onju?
lisaks sellele on enamus linnas käimised trenni minekud ja trenni ju ei lähe meigiga, peale trenni käin poest ka läbi ja polegi jälle linna rohkem asja enne järgmist trenni.

Aga tegelikult tahtsin kirjutada hoopis esimesest suurest (loe, varem olin käinud ainult kutseka väikses saalis) jõusaali kogemusest. Ise ma poleks tulnudki selle peale, et sellest kirjutada aga eile ühe vana tuttavaga trenni tegemisest rääkides, ütles ta pm midagi sellist: ,,Ma ei julge jõusaali uksestki sisse astuda, sest äkki teised vaatavad, et mida ma veeren sinna"....
Ja siis tuli mulle meelde, et tegelikult mõtlesin ma ise ka varem nii, et mida ma ronin sinna, kui ma ei oska mitte midagi seal teha, siis kõik vaatavad ja ma olen seal kõigil jalus jne 😃😃

Tegelikkus on aga see, et üks osa jõusaalis käiates polegi mitte mingisuguses vormis ja tunnevad ise täpselt samamoodi, sest on käinud jõusaalis väga vähe aega ja neil pole ka aega jälgida mida teised teevad, sest nad peavad ennast jälgima, et tehnika oleks õige ja, et kordused/seeriad segamini ei läheks 😄

Teised on on need, kes on jõusaalis juba pikemat aega käinud ja neid minuarvates ka üldse ei huvita mida teised teevad- nad teevad lihtsalt oma kava. Kusjuures need lihastes onud (ja ka tädid) on tegelt väga abivalmid, kui keegi ütleb sulle, et õlad või pepu taha poole või hoia käsi hoopis sedasi, siis nad ei ütle seda ju sellepärast, et sulle öelda, et sa ei oska midagi seal teha vaid sellepärast, et sa järgmine kord seda harjutust paremini teeksid ja sul sellest rohkem kasu oleks.

Ja nüüd need kolmandad- teiste viltu vaatajad! Neid on aga õnneks suht vähe ja teate mis? Nad ise ei oskagi seal mitte midagi teha, sellepärast nad teisi vaatavadki 😂 aga neid näed sa jõusaalis võibolla mõned korrad ja rohkem nad sinna ei tule.

Kuna ka mina ei teadnud ei lihastest, harjutustes ega ka õigetest tehnikatest mitte midagi, siis läksingi esimesed korrad saali koos treeneriga, et olla kindel, et mul ikka sellest käimisest ka mingisugune kasu on. Ja treeneriga minnes võib täiesti kindel olla, et sul pole hetkegi aega, et vaadata mida teised teeva või isegi, et mõelda mida teised sinust arvavad, SEST NII KURADI RASKE ON! 😅

Niiet kokkuvõtvalt, mine ja tee jõusaalis oma kava lihtsalt ära, soovitavalt esimene kord kellegagi kes asjast midagi jagab ka ja peale seda on sul endal ka jumala ükskõik kas keegi vaatab sind või mitte, sest sa tead mida teed!
Ja mis peamine ära muretse sellepärast mida keegi teine sinust arvab, sest sa ei saa seda nkn teada! 😁
Niiet mine vaata kodule lähim jõusaal üle! 😉

 




teisipäev, 30. oktoober 2018

Keha/kaal sünnitusest tänaseni

Hei!

Kirjutasin eile ka juba sellest paarisõnaga aga täna siis natuke pikemalt.
Tahaks ka olla FIT, aga miks? Kindlasti mitte sellepärast, et olla nagu teised, pigem just vastupidi - et ERINEDA teistest!

 Vaadake näiteks tänavapildis emasid, kui pole siiani tähelepannud, siis lugege näiteks kokku mitu ema kümnest on kasvõi rahuldavas vormis (ei mõtle äsja sünnitusmajast tulnuid)? 1-2? Minuarust on seda ikka natuke vähe.. Ei arvagi, et kõik peaks tunde jõusaalis veetma jne, trenni saab ka väga edukalt koos lapsega teha! Või miks mitte käia näiteks nädalas kord/kaks kuskil rühmatrennis - saab ise OMA aega nautida, mida peale lapse saamist nkn on vääga vähe ja samal ajal saaks ju näiteks laps ja lapse isa omavahel olla- seda aega on ka enamikes peredes vähe.
 Lisaks sellele...
On enamus noored arvamusel, et lapse saamisega pole mitte ainult enda elu läbi vaid ka keha on peale seda "rikutud". Kui ma rasedaks jäin, siis enda vanustelt ja ka vanematelt, kellel lapsi polnud ei kuulnudki ma muud, kui seda, et nüüd ma ei saagi enam sõpradega välja käia.. Ja muidugi teine suur "mure" oli kõigil veel ja selleks oli MINU KEHA!
Nimelt peale lapse saamist pidavat keha muutuma inetuks, lotendavaks, venitusarme täis, tissid pidid nabani vajuma 😂😂😂 (tegelikult vajuvad need ju nagunii ära, ka neil, kes lapsi ei saa) ja kõhtu ei pidavat enam MITTE KUNAGI ilusaks saama!
 Õudne, onju? 😆
Tegelikult, oleneb kõik ikkagi sellest, kui palju rasedusega suudetakse juurde võtta ja millised on üldised toitumis ja enda liigutamise harjumused.
Mina näiteks võtsin juurde suht palju, arvestades seda, et olin juba varem natuke pontsakas, kuskil 15kg, sest kuna veel võib süüa nii, et piisab nii lihtsast ja kõigile mõistetavast vabandusest? 🙊
 Ma olin ju rase!! Peale sünnitust kaalusin 75kg
                      u 75kg 02.05.2015                     52kg  20.07.2016 samas kaalus olin üle aasta

Umbes 10kuud hiljem oli kaal 52kg- selle numbri saavutamiseks piisas ainult toitumise korda seadmisest, Marek Kalmuse toitumiskava oli see, mida jälgisin! Ma ei teinud isegi trenni, piisas lapsega õues jalutamisest, igapäevaselt umbes 10km ringid ( vaikselt jalutades kuskil 2h) ega lapsega kodus olles midagi targemat teha polnudki, lapsele pidi lihtsalt vankris tegevust leidma. 😁
Siis hakkasin mingihetk ka trenni lisaks tegema (Marek Kalmuse kodune treeningkava)
kõik toimis, keha oli okei ja kaal ka, kuskil 52-53kg, kuni eelmise aasta sügiseni..
Siis otsustasin kolida Võrust Haapsallu ja sellega seoses jäi ära trenni tegemine, jalutamine ja võtsin juurde KAHE KUUGA umbes 15kg!!
Ja olin selline 😬

67,8kg 25.10.2017, pääris jube 😶

Hakkasin jaanuarist jälle põhjalikumalt toitumist jälgima ja suveks nägin juba normaalne välja, kaal oli kuskil 59kg
Ja nagu ka eile kirjutasin, siis umbes 1,5 kuud tagasi, ühel hommikul lihtsalt tuli pähe, et ma tahaks ka FIT olla, sest, et miks mitte? 😃 Ja nii ma otsisingi haapsalust omale treeneri, sest ise ma ei oleks osanud jõusaalis midagi teha ja siis leidsingi Kaisa, kellega sai esimene personaalne treening kokku lepitud juba 17.septembriks.
Oii, see oli hull, ma ei jõudnud isegi kõndida peale trenni 😂 võinoh, ega praegu peale jalatrenni ka palju parem pole 😄 Praegusest kaalust ei tea ma midagi, sest kaalul on patareid tühjad 😄
Enne esimest jõusaali minekut oli kaal 57kg
aga juba praegu on erinevus märgatav, vähemalt ma ise näen, varem olin ikka palju "pehmem"😂




Niiet, sellest kuidas ma üritan paremasse vormi saada, saab ka kindlasti veel ja veel lugeda 😁




esmaspäev, 29. oktoober 2018

Kust tuli otsus blogi kirjutama hakata?

Tegelikult olin juba väga ammu omale blogi tahtnud aga alati oli see mõte kuidagi ära ununend.

Kuna viimasel ajal on mul tekkinud päris palju vaba aega, siis olen tihti mõelnud sellele, et mida ma tegelikult tahaksin teha, kuhu ma oma elus jõuda tahaksin, mida saavutada, mingid eesmärgid ??... aga ei midagi! Mul on hetkel olemas kõik- KÕIK millest ma kunagi unistasin ja mida soovisin nagu näiteks: mul on väga tark ja andekas laps, super tubli mees, oma kodu- küll korter, mitte maja aga oleme selle ehitanud (remont pole veel päris läbi) täpselt nii nagu oleme tahtnud ja kuna see korter asub maal siis saime omale ka kutsika võtta, omavahelised suhted on korras, rahaline seis on hea- mina lihtsalt ei oskagi rohkem midagi tahta! 😊

Kõik tore ja ilus aga... sellega seoses on kadunud ka kõik soovid, eesmärgid ja
niimoodi on lihtsalt IGAV!
Näiteks lausa niiii igav, et umbes kuu aega tagasi, ühel ilusal hommikul ütlesin ma mehele, et kuule, ma tahaks ka nüüd FIT olla, mitte küll lavale (kes teab, mida ma mõnel järgneval hommikul veel mõelda võin) aga sama hea keha võiks küll olla ju 😏 Peaks ikka rohkem trenni tegema jne.. Ja juba samal õhtul olin ma leidnud omale treeneri ja juba oli ka esimene personaaltreening kokku lepitud. Aga sellest kirjutan pikemalt juba järgmises postituses!

Kuna elu läheb ju koguaeg ja väga kiiresti edasi, siis tekkiski jälle blogimise mõte pähe, ma arvan, et näiteks viie aasta jooksul suudan ma kindlasti igasuguste jaburdustega hakkama saada ja oleks vägagi põnev lugeda seda, mida praegusel hetkel arvan, tunnen ja mõtlen. 
Niisiis, rääkisin eile sellest oma elukaaslasele ja lisasin juurde, et minu jaoks kõige keerulisem selle asja juures ongi see, et ma lihtsalt EI OSKA omale isegi mitte blogi lehte teha. 😂
Sellepeale hakkas ta naerma ja ütles, et miks ma siis varem rääkind ei ole, et ma blogi tahaks endale - ja umbes 15 minuti pärast oligi mu blogi valma! 😁 Ma geenius arvasin, et kohe peakski omale ikka nagu kodulehe tegema, ei tulnud selle pealegi, et ma võiks lihtsalt kuskile kasutaja teha ja pm ongi valmis 😃
Lisaks veel sellele, et ma ise saan hiljem seda blogi lugeda ja enda üle naerda, siis äkki saavad seda teha ka teised! Ja eriti tore oleks veel see kui keegi leiaks siit midagi, mis võib kuidagigi kasulik olla või näiteks midagi millega ennast motiveerida, vahet pole, kas siis näiteks väga noorelt emaks olemise teemadel (sain ise 16aastaselt emaks, ja nagu näete, elu pole kaugeltki läbi! Kindlasti kirjutan ka sellest kunagi pikemalt), perekonna/suhete teemadel või miks mitte ka trenni tegemise või toitumise poole pealt!

Ja nüüd kobin oma beebidega õue! 😁



 


pühapäev, 28. oktoober 2018

Hei, Hei!

Kes me sellised üldse oleme?

 Oleme tegelt täiesti tavaline perekond, või noh, eks igaüks kes siit edasi loeb, ise otsustab, kui tavalised me oleme. 😅 Meid on neli- esiteks siis Mina, Sandra (emme), Urmet (issi), Meie tiblinnu Liz-Sandra ehk Lizzu ja paar nädalat tagasi tuli meie perre ka 2,5kuune taksipreili Mirjam (Mirru).
Need olemegi meie! 28.07.2018

Vanust on meil kokku umbes 41,5 aastat 😄 
 Mina 19aastane
 Urmet peaaegu, et täpselt sama vana- 19aastane 
 ja Lizzu 3,5aastane.

Hakkan kirjutama enamjaolt järgnevatel teemadel:

* Pere - kõik mis selle sõnaga seostub
* Suhted elukaaslasega
* Trenn - algaja tunded, emotsioonid
* Toitumine - üritame olla tervislikud
* Nii lapse kui ka koera kasvatamine
  (koos kasvamine)
* ja kindlasti lisandub ka kõike muud

Lisan siia ka mõned pildid meist!

Issi!
Mina :)
Meie beebid!

Mirjam