kolmapäev, 15. mai 2019

Puugid ja vaktsineerimine

Neid on praegu lihtsalt niiii palju. Mirrult saab peale igat jalutuskäiku mõned. Me ise ka avastame ikka igapäev mõne enda pealt jalutamast. 
Miks ma nendest väikestest vastikutest elukatest siia üldse kirjutan? 
Sellepärast, et mul't  on juba mingi kümme korda kindlasti küsitud, et kas me oleme ikka vaktsineeritud? Aga ei, ei ole. 
Miks? Sest ma ei pea seda vajalikuks. 
Miks? Sest...
Puukborrelioosi vastu pole ju võimalik vaktsineerida. Muidu seda võiks isegi teha.
Ja puukentsefaliidi vastu pole minu arvates mõtet vaktsineerida. 
Ma olen 101% kindel, et ma ise olen selle juba kunagi ära põdenud, sest meil oli reaalselt väiksena suviti igapäev mõni puuk kes oli juba ''sisse läinud''. Ehk siis mul on olnud sadu, sadu puuke ja no ma oletan, et mõni neist ikka oli nakatunud. Võinoh ma vähemalt loodan, et oli. 😃

Ja Lizzu? 
Esiteks kui suur on tõenäosus, et haige puuk leiab Lizzu üles? 
Suhteliselt väike aga ikkagi võimalik.
Teiseks, selleks, et Lizzu nakatuks peab jõudma see puuk olema tal tunde kinni. Aga see on juba peaaegu, et võimatu, sest ma kontrollin ta igaõhtu enne magama minemist korralikult üle.. 
Aga noh, pm võb ju juhtuda, et puuk ikkagi jõuab tal mingi valemiga nii kaua kinni olla, et ta nakatub. 
Jah, aga enamus nakatanutest põevad entsefaliidi läbi vähema kui nädalaga ja lapsed pidid seda põdema palju kergemalt kui täiskasvanud. 

Ja vaktsineerimise lehelt võib lugeda järgneva lause: 

Kolmandikul nakatunutest võib viirus tungida ajju ja põhjustada meningiiti (ajukelmepõletik) või meningoentsefaliiti (aju ja ajukelmete põletik). Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Enamus haigetest paraneb, kuid jääda võivad tüsistused, nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Haigus võib lõppeda ka surmaga.

Jah, lõpp on päris kole aga tegelikult ma arvan, et see kolmandikul nakatanutest VÕIB tekkida.... ja VÕIVAD jääda tüsistused, mitte ei jää.. ei ole piisav põhjus lasta last vaktsineerida, sest minuarust on see tõenäosus tõesti nii väike, et suurema tõenäosusega võib saada surma liikluses või ükskõik kuidas muud moodi aga läbi puugihammustuse.. Vaevalt küll.. 

Mis te sellest puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisest arvate, peate vajalikuks? 
Olete vaktsineeritud? 

teisipäev, 14. mai 2019

Trennist

Nendega on kõik suuper hästi. Kava pole vahepeal otseselt muutunud aga kuna me teeme nüüd treeneriga jalga üle nädala koos, siis temaga me kavast kinni ei pea. Näiteks eile tegimegi koos jalatrenni ja kümnest harjutusest 5 olid kannile, niiet teeme nii nagu tema parasjagu vajalikumaks peab. Treeneriga koos teemegi enamasti erinevaid asju, et oleks põnevam ja noh... raskem ka.
Ma pole viimase kuu jooksul kindlasti ühtegi trenni vahele jätnud, vb juba isegi kahe kuu jooksul.
Mõõdud mõõtsin ka täna ära aga kuna need on kahe kuu taguse ajaga pigem kõik cm või kahe võrra suuremaks muutund siis ma ei hakka neid siia kirja panema 😃 kusjuures kaal on endiselt sama - veidi alla 60kg. Niiet tegelikult peaks ma ennast ka toitumisega kätte võtma aga no lihtsalt ei viitsi.




Ma ei mäleta kas ma sellest lõuatõmbamisest olen kirjutanud v ei aga siis kui ma jaanuaris hakkasin proovima, siis ma ei jõudnud ikka mitte üldsegi. Kuu aega harjutasin ja siis tuli esimene lõuatõmme ära. Praegu jõuan mingi 3 tükki teha, kui lihased pole valusad 😃 aga no enamasti need ikkagi on valusad ja siis on nendega suht keeruline. 
Lisaks mõtlesime me üks õhtu Lizzuga, et me peaks ikka hundiratast ja saltosid ka oskma. Hundirattaga on kergem, selle saime me pm ühe õhtuga selgeks aga saltodega on vähe keerulisem, kuna ma olen omale kunagi niiii haiget saltoga teinud, et enam lihtsalt ei julge. Aga noh, Lizzu arvab et neid peaks ka ikka oskama, niiet mul ei jää muud üle kui need ka lähiajal jälle selgeks õppida. Kui keegi oskab õpetada või nõu anda siis.. Sa tead et ma ootan su kirja 😉



kolmapäev, 8. mai 2019

Lizzu sai 4! ja kõige margim asi mis mul kunagi juhtunud on

Sünnipäeva me otseselt ei pidanudki, sest lasteaias polnud ta nii pikalt käinud ja teisi tema vanuseid ka ei olnud väga kutsuda. Nii istusimegi õigel päeval lihtsalt Gerda juures, sõime kooki ja Lizzu sai endale ka mõned kingitused ja nädalavahetusel läksime Skyparki nagu ta soovis.
Tahtis eriti suurt batuudikeskust - sai. 
Olime seal üle kahe tunni ja väga tore oli. Rahvast oli meeletult palju.





Ja kui nüüd rääkida sellest kui tore oli siis ma ei saa rääkimata jätta ka kõige piinlikumast asjast mis mul kunagi juhtunud on... Vnoh, vaata pilti ↓


Jap... Kuidas see mul õnnestus? No tegelt ma süüdistaks selles Urmeti venda Roometit.
Me ronisime Lizzuga kaasa suurde ''mängumajja'' ilmselt teate küll mida ma mõtlen. Need suured võrgust ja pehmendustega kaetud torudest ronimis ''puurid'' kus on igasugu takistused ja asjad sees.
No me siis ronisime seal kuni me sattusime sellisesse kohta kus oli vääga kõrge liumägi ja mõtlesime et me laseme sealt ka siis alla janoh ma ei jõudnud veel istudagi, olin küljega ja küsisin, et kas Gerda laseb ka alla, kui Roomet lükkas mu nii alla, et mai teagi kas ma jäin kuskile kinni vms aga no katki need püksid läksid. Mul pole elusees nii mark olnud aga õnneks oli mul seljas Urmeti pusa mida andis alla venitada ja siis see natukene ikka kattis ja nii ma siis lasin pm palja persega mööda kaubanduskeskust ringi ja otsisin mõnda riiete poodi. Õnneks leidsin suht kähku omale okeid püksid ja läksin tagasi. Liugu ma enam muidugi laskma ei läinud.



kolmapäev, 24. aprill 2019

Koguaeg on kiire

Vahepeal olid siin pikad pühad, mille ma enamjaolt maha magasin, sest olin nii neljapäeva kui ka laupäeva öösel tööl. Pühapäeval käisime Lihula lähedal matkaradadel mune otsimas.
Lizzule rääkisime sellise loo, et kuna nüüd on siia nii palju lapsi aastaga juurde tekkind, siis jänku ei saanud enam siia maja ümber neid mune peita, sest muidu leiavad teised lapsed ju kõik ülesse. Jänku saatis meile ''sõnumi'' kuhu ta Lizzu munad peitnud oli ja see juhataski meid Penijõe Makaradadele. 
Siis me soovitasime Lizzul hoolikamalt maad jälgida ja ise peitsime või viskasime samal ajal šokolaadimunad  kuskile lähedusse ja ütlesime, et jänku sõnumis on kirjas, et siin samas kuskil peab mõni muna olema. See toimis eriti hästi tänu sellele, et me olime just paar päeva varem käinud Haapsalus mingit südame kuu raames tehtud orienteerumist läbimas ja seal tuli ka läbi telefoni punkte läbida ja küsimustele vastata. 



Lisaks sai Lizzul eile ilusti joostud Ridala jüriööjooks (4,9km). Jooksis ilusti terve tee. Kahjuks oli esimene vanusegrupp 0-8a, minu arvaes liiga suur vahemik aga noh, mis seal ikka vahet on.
Lizzu sai meie poolt auhinnaks uued jooksutossud - ta on kindlalt arvamusel, et just tossud teevadki ta jalad kiireks ja uued tossud peaksid seda muidugi veel eriti tegema. 
Ja omal valikul mänguasja, valis selle suurte silmadega poni, ilmselt teate küll mis mänguasja ma mõtlen 😃
Kahjuks ise ma osaleda ei saanud aga Gerda ergutas Lizzut ja jooksis temaga koos.

Lisan siia nüüd hiljem ka Lizzu aja ja selleks oli 34.44.00 Ja ta sai isegi ajalehte, sest kõigile tundus uskumatu, et kolme aastane niimoodi jooksis.



Lisaks klubis töötamisele käin ma nüüd ka graafikuga tööl. Viimased kaks päeva on näinud välja täpselt sellised: Ärkan enne kaheksat, viin Lizzu kümneks lasteaeda, ise lähen trenni, peale trenni kiire lõuna, siis tööle ja koju olen jõudnud alles 23 aegu ja siis olen käind kiirelt pesus ja lihtsalt magama vajunud. 
Täna saan õnneks natuke kergemini, sest Gerda on nõus Lizzut vaatama ja trenni ma ka täna ei jõua minna. Lähengi lihtsalt 13.00ks tööle . 

Trenniga läheb mul ka praegu väga hästi. Käin ilusti 3-4x nädalas jõusaalis +  igasugused jalutamised ja ringi kondamised. Lisaks leppisime treeneriga kokku, et teeme üle ühe nädala jalatrenni koos, sest siis ma lihtsalt pingutan palju rohkem.



Ahjaa, autokooli panin ma ka ennast kirja aga järgmine kursus alustab alles mai lõpust, niiet sellega on veel aega. 
Aga ma nüüd lähen söön midagi ja siis lähen õue lebosse.
Ja veel...
Kui sa oled huvitatud meie tegemistest aga näed, et ma ei jõua siia just eriti tihti midagi kirja panna, siis võiksid sa mu instale (sandrasumberg) pilgu peale visata, sest seal tegutsen ma igapäevaselt 😉

laupäev, 13. aprill 2019

Sander Õigus - ''Neljanda seina taga''

Ma pole tegelikult eriline teatris/kinos/kontsertitel käia. Isegi ''Tõde ja õigust'' ei viitsinud ma vaatama minna, sest noh, minu arvates ei ole mitte ükski film väärt kolme tundi paigal istumist.
Viimati käisin vist üldse midagi vaatamas põhikooli ajal, sest siis sai tundidest vähemalt ära- annab tunda onju?💁 😂

Nüüd eilsest õhtust ja standupist.
Nii, kui mulle feissis ette viskas, et Sander Õigus tuleb ka Haapsallu, siis ma juba teadsin, et ma olen seal 100% kindlalt kohal.
Urmet ja ta väike vend tulid ka. Väike ehk siis 13a aga ropendab nkn kordades rohkem kui ükskõik milline täiskasvanu, niiet jamh..
Saal oli peaaegu välja müüdud, mõned üksikud vabad kohad olid jäänud.

Soojendasid Daniel Veinbergs, Roger Andre ja Mikael Meema.
Kui varasemalt olid mu lemmikud Sander ja Mikael siis see mis Roger eile tegi - no see oli puhas kuld.
Teate ju küll seda kui keegi on rääkind mingi ulme hea nalja aga siis muutub kõik vaikseks ja oleks nagu aeg endal ka ära lõpetada aga no.. Mida normaalsem olla üritad, seda hullemini naerma hakkad..

Niiet nüüd ma tean, et see kutt teeb ka head nalja - varem ma lihtsalt ei olnud temast väga midagi kuulnud, välja arvatud muidugi see ''Tallinn-Tartu sõidujagamisgrupp'' 😃

Aga üldiselt oli see eilne standup megaa hea ja soovitan kõigil seda vaatama minna.
 2h mõnusat olemist ja kõhulihased saavad ka samal ajal treenitud.





reede, 12. aprill 2019

Naudime ilma ja viimaseid vabasid päevi


Jap..
Mina lähen järgmine nädal uuesti tööle ja Lizzu läheb tagasi lasteaeda.
Ja kuna ma tean, et ma suvel väga puhata ei saa, siis naudin ma praegu neid viimaseid päevi täiegaa..
Me oleme kõndind selle viimase nädala jooksul kümneid kilomeetreid, kusjuures Lizzu peab isegi paremini vastu kui ma oleksin osanud arvata. Näiteks käisime me Marimets rabas, rada oli natuke rohkem kui 9km pikk ja Lizzu kõndis/jooksis selle ilusti ilma vingumiseta ära.
Aa ja peale rabas käiku sai meil ka selle aasta esimene grill tehtud. Nagu ikka maitseb see esimene grill palju paremini kui suve lõpu poole. 😀
Lisaks oleme käinud viimastel päevadel väga, väga palju õues jalutamas.
Praegu on ka ideaalne aeg detektorismiga tegelemiseks, sest põllud on sügisel läbi küntud ja külvi pole veel tehtud. Otseloomulikult on kõik maaomanikega läbiräägitud jne.. Niiet sellega tegeleme me ka siin järjepidevalt. Isegi Lizzule meeldib põldudel käia, Mirrust ei tasu rääkidagi.
Jooksevad võidu ja otsivad rotte 😅
Aga näiteks ka eile õhtune jalutuskäik venis natuke pikemaks kui alguses mõtlesime, u 7km ja tee asemel läksime me hoopis üle põldude, et ikka huvitavam oleks.
Sellel jalutamisel ja käimisel on tegelikult ka väike point. Nimelt kahe nädala pärast toimub Ridala jüriöö jooks, mille pikkus on 4,9km ja ma tahaks, et ta jõuaks selle see aasta terves pikkuses ära joosta. Ilmselt jõuab ka. Isegi eelmine aasta jooksis ja kõndis ta vahelduva eduga terve raja lõpuni.
Siis motiveeris ta ennast lõpus saadava šokolaadiga, kohe näha, et emme tütar 😅

Ja kõik kes te siin lähedal elate, vedage siis ennast ka ikka ilusti 23.aprill toimuvale Ridala jüriööjooksule/matkale kohale, rohkem infot saab fbst, kus on tehtud selle kohta ka eraldi üritus.

Mis me siin siis veel peale põldude peal ringi kondamise teinud oleme?

Kuna ilm läks siin korraks natuke halvemaks siis eile käisime me Fra Mare Thalasso spaas ja kasutasime ära sünnipäevaks saadud 3 tunnised kinkekaardid. Lihtsalt lebotasime mullivannis, ujusime ja käisime saunades. Kusjuures ma ei teadnudki, et seal 6 erinevat sauna on. Me käisime muidugi kõik peale ühe nii läbi nagu peab. Ühe soome sauna jätsime vahelel, sest üks soome saun oli 60 kraadi ja teine 90 kraadi ja muidugi jätsime me siis selle 60 kraadise sauna vahele.

Üliiimõnus oli..

Isegi Lizzu käis korraks õuebsseinist läbi







laupäev, 6. aprill 2019

Neljapäevane jalatrenn treeneriga

Pole just raske arvata miks ma sellest alles täna kirjutan onju..
Ülejärgmine päev ikkagi..
Mul oli treeneriga koos viimati jalatrenn äkki mingi kaks kuud tagasi. Kusjuures üksi tehes ei ole ma mitte kordagi saanud oma lihaseid nii valusaks, et ei kannata liigutada või püsti tulla.
Nüüd ma tean miks see nii on.. Sain alles nüüd sellele pihta, miks treenerig tehtud trennid on paaalju raskemad kui üksinda tehtud.
Koos trenni tehes on alati nii, et ma ise väga ei loe oma kordusi aga kuna ma nüüd olin nii pikalt üksinda teinud, siis automaatselt lugesin ise ka kaasa. Minul sai mõttes juba 15x kui treener ütles kõva häälega, nii 10x tehtud, 10x veel jäänud..  Ma olin nagu, krt võtaks kumb meist nüüd nii võssa selle lugemisega pani.. Aga tegin muidugi ilusti siis veel need 10x ära.
Teine ''nipp'' on tal see, et kui ma pean tegema 12 kordust ja enda arvates on mul veel viimane teha, siis ta ütleb kõrvalt et väga hästi, kaks viimast veel.. Ja no ikka teed siis need kaks viimast ju ilusti ära.
Üksi tehes oleks ilmselt ainult selle viimase veel mingi nipiga tehtud saanud.
Ja lisaks sellele ''valesti'' lugemisele toetas ta mulle raskust juurde, kui ma hackil säärt tegin..
Ja veel, lisaks kõigele muule olin ma ju ise ka veel jalatrennist viimasel ajal mõned korrad viilind.
Niiet pole tegelikult mingi ime, et ma täna voodist püstigi ei saa. Vetsus käisin ka kikivarvul (lihased andsid nii kõige vähem tunda) ja siis mõtlesin, et sinna ma jäängi, nagu ausalt, väga hull on.
Eile olin Lizzuga pm hommikust õhtuni väljas, jalutasime metsas, tegime jooksuvõistlust ja mida kõike veel.
Lootsin, et mida rohkem ma liigun seda vähem mul lihased täna tunda annavad aga no ei ole mingit vahet. Lisaks proovisin ma ühe tuttava käest saadud nippi. Peale trenni pessu minnes pesta vaheldumisi nii kuuma kui ka külma veega ja see pidavat lihasvalu vähendama aga nagu näha siis ei aitand seegi.
Nüüd peangi ennast läbi valu püsti ajama ja liigutama vaikselt hakama, sest nii ilusat ilma ei saa ju maha magada.
Muide, teisipäevaks lubab lörtsi, niiet vut-vut õue ilma nautima.